Reisikiri.Vol.2.

Reedel algas päev sellega, et läksime kaasmälur Taunoga hotelli lähedal asuvasse linnakesse (selle nimi oli vist Le Queue-En-Brie :) ) endale söögipoolist otsima. Poed polnud kella 9 paiku hommikul lahti. Kõndinud umbes kilomeetrikese, tuli sama tõdeda ka söögikohtade osas. Nüüd tuli loota veel bensukate peale. Kõndinud veel kilomeetrikese, avastasime lõpuks ühe sellise ja seal oli mõningases valikus ka igapäevast rämpstoitu . Koolajook ning täidisega saiabatoon 5 euro eest kaasa ja suht maitsetu eurohommikusöök oli olemas. Vahepeal pookis meie seltskonda ennast üks suht meeldiva olemisega rotveiler (sabaga väljalase, Eestis ju sellised päris haruldased), aga ju tema kõht polnud tühi, sest peatselt ta meie saatmisest loobus.
Kuna meie sihtpunktiks olnud maamõis meid enne kella kolme päeval meid ei oodanud, siis otsustasime minna linna. Käivitus programm "Pariis paari tunniga".
Esmalt vaatasime üle Louvre´i ning kuulsa klaaspüramiidi selle ees (kes selle arhitekt nüüd oligi?)ning tegime piltigi (nojah, Da Vinci koodi jälgedes...). Seejärel mööda Seine'i kallast Cité saare suunas. Pidevalt väikesed tagasipilgud Eiffeli torni suunas (asus meist umbes 2 kilomeetri kaugusel, liiga kaugel seega). Pont-Neufi sild. Ja siis Jumalaema kirik (Notre-Dame, Rotterdam :) ). Sattusime sinna just keskpäeval, seega kuulsin väga ilusat kellamängu. Kirik on majesteetlik nii seest kui väljast. Parasjagu käis seal jumalateenistus, nii et see andis kirikus sees jalutamisele eriliselt pühaliku tunde. Tore-tore. Kui oleksin usklik, siis ristiusu erinevatest suundadest eelistaksin tõenäoliselt katoliiklust. Sisu on küll oluline, aga vorm on ka tähtis ja katoliku kirikud on imeilusad.
Põgus jalutuskäik Ladina kvartalis, aga peamiselt eesmärgiga leida mõni norm söögikoht. Norm söök on teatavasti itaallastel. Ega ma Pariisi ometi konnakoibi ja austreid sööma ei läinud. Ikka korralikku sööki.Lõpuks sellise koha leidsimegi.
Nüüd ma tean Pariisi väisajatele soovitada vähemalt üht head söögikohta, mis rahakotis jätab mõrva sooritamata (25 euro eest sai söönuks ja väikese Leffe ka, pluss muidugi väike kohustuslik meelehea kelnerile).
Pärastlõunal jõudsime lõpuks tõotatud maale (loe: Lesigny linna ääres asuvasse Chateau de Grande Romaine'i)ja Euroopa meistrivõistlused mälumängus võisid alata. Esmalt koondiste mäng klassikalises stiilis. Valus! Inglaste küsimused on need, mis meile kohe üldse ei sobinud. Saime koondistest 6. koha ja läksime B-finaali. Seal järgnes väikese pausi järel mäng soomlastega selle nimel, kes saab mängida 5.-6. kohale ja kes 7.-8.kohale. Sommid olid pikka aega ees, aga paar õnnestunud teemavalikut (mäng meenutab tavalisele inimesele Kuldvillakut, ainult selle vahega, et iga teema alla on paigutatud 3 küsimust) saime võidu. Täname geisid ja Audrey Hepburni! Kaotus Soomele oleks olnud muidugi superhäbi.
Õhtu lõpetas Chrisi korraldatud inglise stiilis pubikilb. Vastused tuli kirjutada spetsiaalsele lehele, mis meenutas Bingo loto mängulauda. Ja need, kes esimesena rea või diagonaali täis kirjutasid (loomulikult õigete vastustega), said auhinna. Küsimused olid suht norm. Ja meel lahutus hästi. Tõsi küll, kuna mäng lõppes kaugelt peale südaöö, oli lõpuks väga suur uni, aga mis sellest. Muidu oli kõik OK!