Kolmapäev, 29. november 2006

Punk'd

Töö valmis. Lõpuks. Paar pisikest asja oleks võinud veel ära teha, aga ega nendega midagi ei juhtu, kui ma nad järgmisel nädalal valmis teen. Suht väsinud ja suhtkoht rahul. Vabandust!!! SUHTELISELT väsinud ja SUHTELISELT rahul :). Homme Tallinnasse ärikohtumistele ja pärastlõunal Praha kaudu Pariisi. Õhtuks kohal. Nüüd, kus kõik tehtud (peaaegu), hakkab pisike reisiärevus ka kohale jõudma.

Päeva film: imearmas sõbrants L kirjutas päeval MSN-is, et käis just Casino Royalet vaatamas ja sai võimsa elamuse. Et parim bondikas üldse. Järelikult kõlbab James Blond ka 21.sajandil vaadata. Või kuidas?

Päeva tüng: kullakallis sõbrants M päris MSN-is minu eluolu järele ja hakkasin talle jama ajama. Justkui oleksin juba kohal. Kiitsin Pariisi ja seltskonda. Jäigi uskuma. Napp tunnike hiljem kohtusime ühel üritusel ja oh seda üllatust! You got punk'd! Tuli kohe see raadioajakirjanik meelde, kes mõned aastad tagasi enda koduköögist edastas rindeteateid Afganistanist ... Aga miks kallis M mulle tuupi üritas teha, jääb siiralt arusaamatuks. Naised on mõnikord mõistetamatult agressiivsed!

Teisipäev, 28. november 2006

Töömaratoni vahefiniš

Nüüd sai siis lõpuks Ristsõnastiku toimetamistöö tehtud. Muidugi on pea täis mõtteid, et midagi jäi tegemata või kuskile jäi miski viga sisse, aga suva sellega. See töö on siiski rõvedalt mahukas, et seda veel kord üle vaadata.On nagu on.
Nüüd veel paar mälumängu valmis treida (hiljemalt homme õhtuks 40 küsimust, kas keegi näeb miskit probleemi?). Ja muidugi üha kasvavad pakid õpilaste töid ja arutlusi. Peabki vist 10 A kontrolltööd ette võtma.
Muidu head tuju hakkab häirima asjaolu, et osad on hetkel juba sihtpunkti jõudnud. Damn! Nüüd tunnen, et olen täiega kade! Oleks pidanud ikka ülemused fakti ette seadma ja täna varahommikul ise ka lennuki peale astuma! Aga hoidke alt, neljapäeval tulen järele ja teen kõike erilise kire and innuga! Entusiastlik Busykiskja!
Päeva meeldetuletus: Kas keegi teab midagi minu lennukipiletitest ja reisikindlustusest? Amsterdami intsident on veel suht värskelt meeles! Õigus, kindlustus on mapi vahel (kus mapp on, kui küsida tohib?)ja pilet üldse virtuaalne. Huhh, vähemalt üks asi vähem, mille pärast närvitseda!

Esmaspäev, 27. november 2006

Töised üllatused

Eile õhtupoolikul helises minu telefon. Helistajaks oli Tuulekas, kes uuris optimistlikult selle kohta, et kas töö on juba valmis. Minu imestunud küsimuse peale, et mis pagana tööd ta nüüd täpselt mõtlebki, imestas omakorda tema. Selgus, et vajabki üks töö hirmkiiresti tegemist. Ja nii see mõttetult tühi ja rahulik õhtupoolik tööga täituski. Jätkus teist veel õhtutundidekski. Tore, et on selliseid bosse, kes oma töötajate jõudevedelemise vastu võitlevad. Ja ülemuse käsud on loomuldasa täitmiseks. Ühtlasi avastasin kibekiire toimetamise käigus, et raamatus võiks veel paar viga ära parandada, mille kallal muidu ilkuma hakataks. Nimelt: 1) Pluuto on vahepeal planeedistaatuse minetanud; 2) Andresest on vahepeal Angela saanud. See viimane tähelepanek meeldis meile mõlemale kohe eriti.
Aga üldiselt on eile pärastlõunal startinud töömaraton kenasti kestmas (hetkel 10 D hinnetelehed - küll on lahe!) ning ilmselt jätkub see veel (loodetavasti siiski väikeste pausidega) kuni neljapäeva lõunani.
Aga seejärel mitu päeva lusti och lillepidu Euroopa avarustes!

Eilse ja tänase päeva mõttetera (aforism ei aegu!): "Töö teeb Busykiskjast inimese (kui mitte kohe, siis tulevikus kindlasti)."

Pühapäev, 26. november 2006

Lühidalt 10 B arutlustest

Kui õpetaja annab õpilastele teema ja laseb kirjutada kindlaks tähtajaks arutluse, siis oletatavasti on tunded vastuolulised. "Mis ta jälle tahab?", "Lõplikult hulluks läinud" jne. Aga ega tegemata ei saa ka jätta (no siiski sai, sest mõningate tegelaste arutlusi minu silmad küll näinud ole! On kellelgi ideid, miks?). Siis lähtutakse 2 peamisest põhimõttest: 1)"Kirjutan-midagi-sihukest-mis-õpsile-meeldida-võiks";2) "Sogan-miskit-kiiresti-kokku-ruttu-kaelast-ära".
Siiski ei saa laekunud tööde põhjal öelda, et üldpilt oleks halb olnud. Ei! Ikka vastupidi - esimese korra kohta ikka täiesti korralik. Ei hakka siin kedagi eraldi kiitma-laitma (käsi püsti, kes tahab lugeda laitusi stiilis "Juba sinu vanaisa oli samasugune puupea"!), kuid loetu julgustab kindlalt edasi minema. Humanitaarklassi taust(ikkagi kunstnikud ja luuletajad kokku sattunud!) garanteerib õnneks selle, et nii mõnelgi on kaasasündinud (või ränga tööga välja arendatud) kirjutamisanne. Mõni teine oskab jällegi niisama kenasti sõnu ritta seada. No ja mõned teie hulgast... peavad natuke veel enda kallal tööd tegema.
Filmiarvustus (populaarseim variant "Nimed marmortahvlil") on tõesti selline viimane õlekõrs, millest kinni haarata. Parimad tööd (reeglina!) ei seisnenud ühe filmi sündmuste lahkamises, vaid märksa laiema silmaringi demonstreerimises. Aga pole viga, edaspidi saab ainult paremaks minna!
Langetasin ka otsuse, et sedakorda hindan ainult parimaid töid. Ja need, kes selle 5 said, olid tõesti seda väärt. Respekt! Lisaks võite minu loal ennast avalikult kiita! Aga ainult järgneva ööpäeva jooksul!
Nüüd, kus hullud päevad meie toredas gümnaasiumikallakuga muusika-ja teatrikoolis on mõneks ajaks möödas, võiksid ka kontrolltööde hinded jälle paremuse suunas pöörata!

Pakun koolitust

Kutsun koolitusele teemal "Kuidas teha mälumängu nii, et 40 küsimusega mäng veniks vähemalt 3 tunni pikkuseks?". Moderaatoriks oleksin mina, lektoriteks-treeneriteks veteranmälurid Kubo ja Talve. Mõlemad mehed jagavad väärtuslikke kogemusi-oskusi. Koolituse maksumus 2000 krooni + käibemaks. Aeg ja koht kokkuleppel.
Nojah... Ei suutnud eilse mälumängu ajal isegi pahaseks saada. Vaatamata sellele, et mängujuht suutis mängu nagu kummi venitada. Küll oli vastamisaeg igavikupikkune, küll läks punktitabeli lugemine lootusetult sassi, küll oli vastusteleht iga vooru järel kuhugi haihtunud ja seda tuli paaniliselt otsida, küll oli vaja saalis olevate mängijatega vaielda-diskuteerida jne. Oeh... Nõndamoodi see mäng loogilise kahe tunni ja veerandi pealt kolmetunniseks veniski. Ja lisaks ei lugenud mängujuht ju veel küsimusi ette! Tubli veerand- või lausa pooltund jäi tal ju kasutamata... Rahu, ainult rahu!
Ma mõtlesin, et ainult mulle meeldib hirmsasti esineda-poosetada, aga järelikult on ikka veel küllalt inimesi, kes mulle edevuse arvestuses pika puuga ära teevad.
Päeva tegu: tutvumine Lõuna-Eesti kaunite kuppelmaastikega (sealjuures kaunite metsateedega). Ühel hetkel Räpinasse mälumängule navigeerudes avastasime end keset tee-ehitust. Õnnestus teha ekskursioon kohtadesse, kuhu pole kunagi varem sattunud ja kuhu tulevikus sattumine on ka ääretult kahtlane.

Laupäev, 25. november 2006

Ilmvõimatu võimalikkusest

Teen teoks endale antud lubaduse ning hakkan veebipäevikut pidama. Eile veel ei uskunud, et nii teen, aga täna sain siiski hakkama!
Milleks küll veebipäevik? Ühelt poolt puhas edevus (käsi püsti, kes ei usu minu edevusse!) ja teisalt on elu läinud sedavõrd huvitavaks (ebaselge muidugi!), et võiks toimuvaid sündmusi talletada.
Eilse päeva tegu: kohtumine kadridega ning neile 5 euro andmine. Olin lihtsalt käinud pangas raha vahetamas ning kuna esimese hooga polnud midagi paremat võtta, siis rabasingi rahakotist väljamaa raha ja tegin väikesed kadrid õnnelikuks.