tag:blogger.com,1999:blog-72695232577052278012024-03-20T00:53:05.991+02:00Busykiskja veebipäevikVaatlen kõrgelt ülevalt enda ja teiste elubusykiskjahttp://www.blogger.com/profile/08613664822066909529noreply@blogger.comBlogger195125tag:blogger.com,1999:blog-7269523257705227801.post-29002633270916497362008-06-27T14:40:00.003+03:002008-12-09T00:22:44.992+02:00Võdistamise võludTere taas üle pika aja. Elu on kiire, kuigi puhkus möllab juba mitu päeva. Aga unustanud ma seda kohta siin ei ole ning kirjan ikka ja jälle uusi postitusi (võimalusel :) ). Muidugi tuleb paljude puhul ajas tublisti tagasi minna, ent mis parata. Öeldakse, et niimoodi tulevadki õiged mälestused meelde. <br />Mai lõpus sattusin vaatama kõhutantsu. Sansaara stuudio tegi Sadamateatris etenduse, kus sai võdistamist vaadata. Tegemist oli küll algajate või natuke edasijõudnutega, aga kuna mina olen ka algaja vaataja, siis polnud minu jaoks suurt vahet. Tähtis oli see, et heal sõbral Inxil kõik hästi välja tuleks. <br />Põhiline, mida näha sai, oli muidugi klassikaline kõhutants, ent sekka oli ka tribalit, india ja kariibi tantsu jpm. Minu üllatuseks polnudki tegemist miski igava etendusega, vaid enamik ajast oli üsna põnev. <br />Inxi üle oli hea meel, sest mu meelest sai ta oma võdistamised tehtud ülimalt eeskujulikult. Üldmulje kogu esinemisest oli samuti positiivne. Ainult kaks tähelepanekut. <br />Esiteks - esinejate seas oli liiga vähe tõsiselt säravaid tantsijaid. Isegi kui keha oli ilus ja võdin korralik, kippus nägu olema peas üsna tuim või lausa kuri. Eks ilmselt sellest, et paljudel oli kõvasti tegemist sellega, et oma liigutused ilusasti ära teha. Ja seetõttu ei jäänudki säramiseks aega.<br />Teiseks - ideaalse kõhutantsija keha peab olema kenasti trimmis. Ei kondibuketi ega paksukese puhul ei paista võdistamine välja. Kellelgi ei tohiks olla kõhutantsuga tegelemine sellepärast veel keelatud, ent vaataja jaoks on huvitavad eelkõige ideaalilähedased esinejad. <br />Eks panen pildi ka illustreerimiseks. Esiplaanil Inga-beib säramas :-). <br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiyacUwzWunxjHrfQG4ekj0UgP2ELfFBoFHU4W-t9pphS9FSr7PvRz_filg-gpiiO8Vb4LC2dbGTWXRiGXOK0ci8flbbHw6wcqzIWxVuQdSb6FfvGuDJOTF2fnRkce4FZWM876IMYXEqSW6/s1600-h/ATgAAAC8e5CIq_-MaQHgOMR0TMaWU3IhTf7ddwYpFvCMy5M3LImON0Bw7TtCW_6vUTvQlz6ESRyd426TQkTYJLLDI7UZAJtU9VCEkaF6eOcP1LJM1-etSbJkKv0FBA.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiyacUwzWunxjHrfQG4ekj0UgP2ELfFBoFHU4W-t9pphS9FSr7PvRz_filg-gpiiO8Vb4LC2dbGTWXRiGXOK0ci8flbbHw6wcqzIWxVuQdSb6FfvGuDJOTF2fnRkce4FZWM876IMYXEqSW6/s320/ATgAAAC8e5CIq_-MaQHgOMR0TMaWU3IhTf7ddwYpFvCMy5M3LImON0Bw7TtCW_6vUTvQlz6ESRyd426TQkTYJLLDI7UZAJtU9VCEkaF6eOcP1LJM1-etSbJkKv0FBA.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5216531437154210690" /></a>busykiskjahttp://www.blogger.com/profile/08613664822066909529noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-7269523257705227801.post-59126876259576219582008-06-15T15:51:00.002+03:002008-12-09T00:22:45.130+02:00Mingem üles mägedele...Kui peaks kellelegi rääkima või kirja panema miskit oma lemmikmäest (või õigemini künkast), siis hetkel (vähemalt meie kallil Eestimaal) on selleks Järvamaal asuv Valgehobusemägi. Olen sinna viimase kuu aja jooksul sattunud lausa kahel korral (ja mõlemal korral pooljuhuslikult). Ja mõlemal korral on olnud totaalne elamuslaks. Mis selles kohas siis nii erilist on? Ega midagi erilist polegi, ent kuidagi rahulik ja kodune on seal. Ja mäkke roninut premeeritakse hingematva ning suurepärase vaatega kaunile Kõrvemaale. Kel mahti, minge vaatama. <br /><br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEheg1AukH_4HRmYZPLw48eMm3QVU-LHBVpOQvAWhn9zZP42u4FUFfT95CHrZq2lfjM4TXNJem1YbuWSw-FqmcJb2Zf6GbJGCWjSTKfwhTd-s_jpa_5uPdBgA9oHtAfUBiVUz44G6bv2WAgg/s1600-h/valgehobusemagi01_1156877012.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEheg1AukH_4HRmYZPLw48eMm3QVU-LHBVpOQvAWhn9zZP42u4FUFfT95CHrZq2lfjM4TXNJem1YbuWSw-FqmcJb2Zf6GbJGCWjSTKfwhTd-s_jpa_5uPdBgA9oHtAfUBiVUz44G6bv2WAgg/s320/valgehobusemagi01_1156877012.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5212094604484630290" /></a>busykiskjahttp://www.blogger.com/profile/08613664822066909529noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-7269523257705227801.post-16455317386488751902008-06-01T06:56:00.002+03:002008-12-09T00:22:45.393+02:003:11.59Selline numbrikombinatsioon tähistab minu aega eelmisel pühapäeval toimunud Tartu rattarallil. Sõitsin läbi 69 km pikkuse distantsi. <br />Olin pikalt plaaninud sel üritusel osaleda, ent küll oli üks või teine häda ning asja polnud väärt plaanist siiani saanud. Eks ilmselt oleks plaan vett vedama läinud ka tänavu, ent ühes vestluses Kristiga panin tähele, et tema eelmisel aastal osales. Haarasin õlekõrrest, tegin talle ettepaneku osaleda ja ühel hetkel kirjas olingi. <br />Tegin (õigemini - tegime!)isegi spetsiaalset trenni, suutes läbi sõita umbes sadakond kilomeetrit. Kindlasti olnuks kilometraaž oluliselt suurem, ent nädalake enne rallit hakkas Kristit vaevama kuri köha ja nohu ning mis sa seal üksi ikka väntad. <br />Üritus ise oli tore - ratturivarustus jalga-kätte-pähe-selga, rattale ja stardi suunas. Sigin-sagin jne. Kuna minejaid oli ligemale 2000, siis venis stardirivi päris pikaks. Meie startisime üsna lõpust, mis aja seisukohast ei olnud hea valik, ent üldise liikumise seisukohast küll. Lõpust minna oli väga rahulik. <br />Start (kuigi võttis õige mitu minutit aega enne, kui stardist läbi sai) lõi adrenaliini koheselt üles. Tuhanded ratturid koos, rühkimas ühise eesmärgi nimel, on kahtlemata võimas vaatepilt ning grupis on tunne veelgi vingem. Rahuliku alguse järel sai Võru teele tempo üles võetud. Taganttuul - mmmm... Seejärel pööre Otepää peale ja mägede vallutamine. Mäed mulle meeldivad. Pangodi vahefiniš - paar jooki sisse ja edasi. Elvasse - küljetuul, ent mõnus tee ja kiire tempo. Elva - vahefiniš ja jälle paar jõujooki. 37 km sõidetud. <br />Ja siis hakkas kannatamine. Elva-Tartu ots toimus lausvastutuules. Tempo läks hoobilt alla. Mõned tapvalt salakavalad tõusud ja tundsin end küpse kartulina. Eks puhkasin ja ootasin järele mõnd gruppi. Sõitsin mõnda aega grupis. Kui ei jõudnud enam, puhkasin jälle ja ootasin järgmist gruppi järele. 5 km enne Tartut oli juba väääga raske. Ainult tahtejõud hoidis veel sadulas. Lõunakeskuse kontrollpunktis kulistasin jõujooki liitrite kaupa. <br />10 km finišilõik oli pärast seda ok, kuid viimastel kilomeetritel Turu tänaval otse Emajõe luhalt puhunud vastutuul oli jällegi tõeliseks proovikiviks. Tore, et enne lõppu kohtusin ühes grupis tuttavate inimestega - see andis viimaseks ponnistuseks uut indu. Ja oligi finiš. Jessssss! Ära tegin! Terve keha oli väsinud ja kann tulitas, ent rahulolu oli suur. Üks ammune lubadus lunastatud ja enesele selle võimalikkus tõestatud. Kristi ületas end muidugi veelgi rohkem - tulla haigena rajale (antibiootikumid läksid manustamisesse veel võistluspäeva hommikulgi) ja sõita täitsa korraliku ajaga distants läbi... Vau... Mida muud mul öelda! <br />Aeg oli küll nigelapoolne, ent samas mitte midagi hullu (näiteks praegune Tartu linnapea sai minult poole minutiga pähe - Ansipi ajal poleks seda juhtunud :p ). Järgmisel aastal võiks teha aga järgnevaid muudatusi: 1)oluliselt rohkem eelnevat trenni - selle 100 km ettevalmistusega on ikka väga raske korralikku tulemust välja sõita; <br />2) registreeruda üsna varakult, sest siis ei lähe osa sõiduajast lihtsalt ootamise peale; <br />3) uurida korralikult toitumise algtõdesid spordivõistlusel - tänavu vaevlesin selgelt millegi (eriti vedeliku) puuduses; <br />4) võtta tubli hulk kilosid maha - eriti lõpuosas olid kõik üleliigsed kilod väga selgelt tunnetatavad; <br />5) investeerida uue ratta soetamisesse - Schwinn Frontier on norm ratas, ent esiteks maastikuratas, millega tee peal väga keeruline sõita ning lisaks veidi vanake (näiteks hakkas lõpuosas käiguvahetus jupsima, mis minu olukorra veel raskemaks tegi); <br />6) leida rajal sobiva kiirusega koostööpartnereid, et aeg veel parem tuleks jne. <br /><br />Kogu selle baasil julgen välja käia veksli, et järgmisel aastal võiks lõpuaeg tulla kuhugi 2:40 - 2:50 vahele. Sest selgi aastal, kui kõik peatused maha arvata, oli puhast sõiduaega tubli 10 minutit vähem. Elame-näeme! <br /><br />Aga kõigile teistele, kes pole osalenud: tulge ja osalege, väga fun üritus! <br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhDaQNiQyssGfGGj0bW2e8oDQ3yPlO_RVSDmSUeVQUki6prc9taaGNlC48e4NHNwWO5hdlmvAZGl5LywDNU8SlcjEyS9v7pnphKL6pbI3wuIcGWJ0GpVZczQyth86V9l5HnUJY5diNtiMjf/s1600-h/rr_logo.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhDaQNiQyssGfGGj0bW2e8oDQ3yPlO_RVSDmSUeVQUki6prc9taaGNlC48e4NHNwWO5hdlmvAZGl5LywDNU8SlcjEyS9v7pnphKL6pbI3wuIcGWJ0GpVZczQyth86V9l5HnUJY5diNtiMjf/s320/rr_logo.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5206770473153650370" /></a>busykiskjahttp://www.blogger.com/profile/08613664822066909529noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-7269523257705227801.post-52336115651479452792008-05-22T20:38:00.003+03:002008-05-22T21:00:53.087+03:00Buridani eeslikMõnikord on selline tunne, et ei oska kohe midagi öelda, kuidagi reageerida jne. Eile hommikul toimus koolieksam - uurimustööde kaitsmine. Iseenesest oli tegemist igati meeldiva ja õnnestunud üritusega, sest kaitsmisele läinud tööd olid enamikus väga hästi kirjutatud-koostatud ning nendele kõrge hinde panemine oli igati loogiline samm. <br />Teisalt aga... Enne eksami algust teatas üks eksaminandidest, et vanaema, kellest tema uurimustöö pajatas, suri mõne päeva eest. Iseenesest olin uudiseks valmis, sest olin paaril korral varemgi tema vanaema halvenenud tervisest kuulnud, ent ikkagi. Minu sees oli eksamitöö kaitsmise ajal tõsine ebalus - otsisin püüdlikult sõnu jne. Samas tuli jääda ju objektiivseks - mitte nii, et lihtsalt halastusest ning kaastundest hinne kirja ja kogu lugu! <br />Õnneks oli töö tehtud väga hästi ning mõningatele küsitavustele sai komisjon eksaminandilt vajalikud selgitused, seega sai objektiivsuse pool kenasti täidetud. <br />Eelkõige võlus selle töö puhul selle sisu - vanaemal oli väga põnev elu ning samuti suurepärane oskus seda edasi anda. Tööd lugedes kadusid aeg ja ruum ning see sai neelatud ühe hingetõmbega. <br />Ühtlasi kinnitab see juhtum minu veendumust, mida ma kogu aeg räägin - oma lähedaste kohta tuleb uurida siis, kui nad on veel elus. Sest kui nad surnud on, siis enam küsida ei saa. Paraku enda suguvõsast on näiteid kuhjaga võtta... Vanaema, kellelt võinuks palju küsida ja teada saada, on juba aastaid mulla all. Ja mitmed teised sugulased, kes on üsna eakad ning kelle mälestused peaks talletama, on kaunis kidakeelsed.busykiskjahttp://www.blogger.com/profile/08613664822066909529noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-7269523257705227801.post-1952733184350779242008-05-16T17:40:00.002+03:002008-05-16T18:03:07.830+03:00Sel aastal tuli kevad teisiti...Ja...nii...ongi! Lihtne ja loogiline. Elu nagu tiritamm! Elad omas mullis ja tavapärase rutiini järgi ning järgmisel hetkel on kõik pea peale pööratud. Aru miskit ei saa, ent kõik tundub kuidagi... hea. Ja hinge on saabunud ühe hetkega kauaoodatud rahu... Ja tahad lihtsalt olla ning nautida hetke. Ning veel. Ja veel. Ja veel...busykiskjahttp://www.blogger.com/profile/08613664822066909529noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-7269523257705227801.post-10078285540314791462008-05-16T17:08:00.002+03:002008-05-16T17:37:06.336+03:00Meis kõigis on peidus väike ilmavaatleja...Ilm on nii universaalne teema, et sellega saad peaaegu kõigiga jutule. Tavaliselt öeldakse, et ilmast räägid niisama tuttavatega, lähedasemate inimestega on muudki rääkida. Eks ta osalt õige ole. Kuna aga seda blogi loevad siin nii sõbrad-tuttavad kui ka võhivõõrad, siis on ilmajutt täitsa omal kohal. <br />Hommikuti tasub alati kiigata, mis ilm väljas on, sest valearvestus võib reeglina lõppeda külma ja/või märja üllatusega. Selles plaanis olen ma kehv ilmavaatleja, sest tipptase on ikkagi see, et kiikad netist mitu korda päevas vastavaid portaale või siis jägid raadiost-telest pea igal täistunnil prognoosi (mitte, et see ilmtingimata muutunud oleks, aga just toopärast, et äkki on midagi uut!). Tavaliselt olen just selline "oma-silm-on-kuningas" vaatleja. Kuivõrd minu amet eeldab tubast keskkonda, siis pole suurt vahet, kas väljas kõrvetab või müristab. Ehkki palava ilmaga on siseruumides suhteliselt piinarikas see olemine. <br />Mõnikord jälgin prognoose (sealhulgas pikaajalisi) aga üsna täpselt. Näituseks eelmisel aastal, kui olin Meerikamaale minemas, siis hoidsin end sealsete prognoosidega üpris hästi kursis. Lihtsalt oli huvitav, missugune on ilm Lõuna-Carolinas, Washingtonis ja New Yorgis. Ei uskunud ma ilmaski, et seal keset suve võib niiii palav olla ja kui siis Carolinas lennukitrepist alla astusin ja see kuumusehaamer piki pead mulle andis.... Huhhhhh! Tasub järelikult uskuda endast targemaid...<br />Praegu olen jälle poole kohaga ilmavaatleja. Paar sellist üritust tulekul, mille puhul ilus ilm oleks üsna obligatoorne. Hoian pöialt, et ilus ilm oleks 22. mail, kui on kooli olümpiamängud ja 25. mail, kui on rattaralli. Esialgsed prognoosid midagi head ei tõota, ent lootus sureb viimasena. Ehk siis hetkel, kui üritus peale hakkab. Aga mõnus ajaviide ju - jälgid paar korda päevas muutunud andmeid ning hoiad pöialt, et see kõige ägedam raju sinule kõige ebasobilikumale hetkele ei satuks. <br />Tuligi selline ümmargune jutt. Nagu ilmajutt ikka. Muide minu lemmiksait - www.gismeteo.ru.busykiskjahttp://www.blogger.com/profile/08613664822066909529noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7269523257705227801.post-73442333671092364002008-05-06T17:22:00.003+03:002008-05-19T13:53:01.652+03:00Me tähelaev teab teed...Aastaid tagasi oli keegi just sellise lause kirjutanud Tartus vana Pälli ühika sissekäigu kohale. Vana Päll (kutsuti ka Päntriks vist...) - legendaarne ühikas, mida paljud teavad ning kus nii mõnedki elanud. Mina nende hulgas. <br />Lahe ühikas oli. Meenuvad need kõrgete lagedega toad, pikad-pikad koridorid, koledad köögid (vähemalt II korrusel, kus mina elasin), ebahügieenilised duši- ja tualettruumid, valvuriputka välisukse juures jne. jne. Kokkuvõtlikult - täielik antieurokas. Aga loomulikult ka äärmiselt kirju seltskond, lahedad olengud. <br />Käisin mitmed head aastad tagasi ka ühika lõpupeol. Sellega meenub samuti erinevaid seiku - kasvõi Lomp, kes laulis "Santa Luciat" :). Sel viimsel õhtul arutasime nii mõnegi sõbra ja tuttavaga, et ei tea milliseks see maja saab, kui see korteriteks ümber tehakse. <br />Pikka aega ei olnud mul erilist võimalust selle kohta infot saada. Ainult väljast oli võimalik vaadata, kuna sisse ei kutsunud keegi. Aga näe... Pühapäeval sattusin sellesse majja jälle. Kõik on tõesti teistmoodi kui varem. Aga üldse mitte halvem. Kuigi eriline aura on asendunud lihtsa kortermaja olekuga. <br />Mulle see maja meeldib endiselt. Väga hea asukoht, kvaliteetne teostus ja ka ülihea vaade (muidugi viiendalt korruselt, mida originaalis majal ju ei olnud!). Nostalgiline tunne tekkis küll. Ja eks siinkohal peab tänama lahket pererahvast, kes küllakutse esitasid ja võimaluse kaunitele tudengiaastatele tagasi vaadata pakkusid.busykiskjahttp://www.blogger.com/profile/08613664822066909529noreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-7269523257705227801.post-5333623863481536122008-04-28T17:42:00.001+03:002008-04-28T18:05:40.021+03:00Mõisa köis las lohiseb...Kohati on ikka päris ärritavaid asju. Kindlasti mõjuvad nörritavalt teiste ja kogu ümbritseva suhtes ükskõiksed või lausa pahatahtlikud inimesed. Ma ei räägi siinkohal suurtest sigatsejatest, sest nende teod on niikuinii igal pool kuulda ja näha, vaid sellistest väikestest sullerdajatest. <br />No näiteks näevad paljud inimesed vaeva sellega, et ka suurte korrusmajade ümbrust natukenegi ilusamaks teha. Vaksali tänaval pandi ühe maja ette alused, millesse istutati lilled (no minu arvates on need võõrasemad, aga kuna ma ei tea lilledest miskit, seega võin eksida!). No täitsa kena vaadata. Niikuinii ümberringi ainult parkivad autod ja tume asfalt. <br />Aga eelmisel nädalal olid osad potid tühjad. Ilmselt olid kellegi pikad sõrmed sealt lilled ära viinud. Nädala lõpuks olid lilled jälle tagasi ning igasse alusesse oli lisatud ka väike sildike stiilis "Ära palun varasta!" või "Varastamine pole ilus!". Täna hommikuks olid jälle osad potid tühjad ning pooled sildid ka kadunud. <br />Paraku on osades meie hulgast peidus endiselt orjamentaliteet, mis nagu sunnib varastama või muidu nõmetsema. Et kui kubjast ei ole nähtaval, siis võib kohe midagi korda saata.<br />Ent äärmiselt vastik on vaadata, kuidas inimesed enda sitase heaolu nimel (varga peas pidi ju müts põlema ja see ei tohiks väga meeldiv tunne olla!) teiste vaeva nagu muuseas ära nullivad. Ja ega ilmselt ainult sealt ei varastata. Kindlasti käivad pikad näpud ka teistes kohtades (vat ei teagi kuidas linna lillepeenardega seis on, aga küllap tehakse sealtki reha hoolega!) ning mitte ainult lillepeenras. <br />Eraldi teema on muidugi niisama laamendamine ja lõhkumine, ent sellel ei tahaks üldse peatuda. Ajab kohe liigagi vihale!busykiskjahttp://www.blogger.com/profile/08613664822066909529noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-7269523257705227801.post-22721066142726460252008-04-25T21:24:00.002+03:002008-04-25T21:36:04.640+03:00Ammuunustatu naasmineOmal ajal jõin kohvi nagu iga teinegi. Mäletan, et kui tudengina kooli kõrvalt raha teenima hakkasin, siis üks esimesi käike oli tehnikapoodi ja päris oma kroonide eest soetasin kohvimasina. Aga mingil ajal kadus see kohvivaimustus (või pigem harjumus) mu seest ära. Ilmselt koos suitsetamisest loobumisega. <br />Ja seejärel saabus kohvivaba periood. Mitte küll päris vaba, aga paari tassi aastas ei saa nimetada kohvi joomiseks, vaid pigem juhutarbimiseks. Ma isegi ei tea, miks ma kohvi ei armasta. Lõhn ei ole iseenesest halb, maitse samuti mitte, ent kuidagi vastu hakkas see jook mulle. <br />Nüüd aga olen tasapisi kohvijoojate ridadesse naasmas. Minust on saamas selline pühapäevajooja. Et vahetevahel ju võib. Siiski ei taha ma tavalist tõrvast suutäit, vaid midagi teistsugust. Seetõttu on minu lemmikuks saanud cafe latte. Mõnusalt kange, ent samas piisavalt mahe. Paras suutäis. Sel nädalal olen juba 2 lattet ära kummutanud ja nädal pole üldse veel läbi. <br />Aga ühe hää teejooma vastu ei saa isegi latte. Iga kell õndsam tegevus. Ent siiski ei välista tee eelistamine kohvi joomist. Nagu varem. Vot!busykiskjahttp://www.blogger.com/profile/08613664822066909529noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7269523257705227801.post-78290645222602897172008-04-24T19:37:00.003+02:002008-04-24T20:09:23.815+02:00Blogipuhkuse kõrghooaegViimasel ajal olen täheldanud paljudes blogides, mida ma jälgin, lausa nakkavat tendentsi, et kirjutatakse sellest, kuidas nad on päevikupidamisest väsinud ja vajavad pausi. Või lähevad sootuks määramata ajaks erru. <br />Mhmm... Ei pane pahaks neile nende valikuid. Aga hästi põnev on jälgida, kuidas inimesed teineteisest sõltumatult jõuavad üpris samaaegselt ühte ja samasse punkti. Või ühe ja sama tõdemuseni. <br />Nuujahhhh... Eks paljud ole seda blogikest aastat paar juba pidanud ja vahetevahel tekib tõesti seis, et mitte kui midagi pole enam öelda. Paar nädalakest pausi ja eks neid ideid tekib ikka ja jälle. Või kui pole aega, siis samamoodi. Aga ise mõtlen, kas on vaja selleks kõigeks sellist deklaratiivselt võetud pausi. Või siis kurtmist, et blogi võtab ära nii palju aega reaalsest elust? Jääb mulje, et blogi nagu kontrolli alt väljunud lapsuke, kellega hirmsas hädas ollakse. Vai mis? <br />Tegelikult tasub asju rahulikult võtta. On nagu on. Õigemini tegemist on ju ainult blogiga. Kui ei kirjuta, siis ei kirjuta ja asjaga ühel pool. Mitte nii, et see segab mu elu jne., aga ikka kirjutad ja loed...<br />Minu jaoks on blogi selline puhas ajalookroonika - panen sündmused ja hetked kirja ning mitme hea aasta pärast mõnus meenutada. Teisalt on see eneseületus - ma pole kunagi varem päevikut eriti pidanud ja nüüd lihtsalt kohustan iseennast enda tehtut talletama. Aga samas on see selline mõnus kohustus, mida ei tee vähemagi vastumeelsusega. Lihtsalt lahedalt veedetud aeg. Ja sugugi mitte hiigelkogustes. Ning kui ma kirjutan harva, siis lihtsalt on nii. Kindlasti ma ei deklareeri, et vaat nüüd ma 3 kuud ei kirjuta ühtki sõna. Pole lihtsalt minu stiil. <br />Aga kellele nii sobib - laske käia!busykiskjahttp://www.blogger.com/profile/08613664822066909529noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-7269523257705227801.post-20715434912851232872008-04-18T20:05:00.002+02:002008-04-18T21:03:09.425+02:00Kui Arno isaga ...Jah... Räägiks üle pika aja sellest, millega ma igapäevaselt tegelen ehk koolist. Tavaliselt ma seda eriti ei tee, sest mis siin ikka rääkida - see mu töö. Ise ma selle valisin. Ning pealegi pole kurtmiseks üleliia põhjust. Töö täitsa meeldib. Ja ise olen rahul. <br />Aga. Tavapärase rutiinse igapäevatöö kõrval on pikemaajalisi projekte, mis võtavad küll palju aega, ent pakuvad põnevat vaheldust. Sügisel pakuti võimalust, et mõni minu õpilastest võiks teha uurimustöö linna juubeliaasta puhul korraldatavale konverentsile. Tavaliselt ei tunne ma selliste ettepanekute suhtes mingit erilist tõmmet, ent sel korral oli hoopis teine tunne. Asi tundus täitsa huvitav. Ja teemade puudust samuti ei olnud. Päris palju on auväärseid linnakodanikke, kelle elu võiks pakkuda huvi ka laiemale massile. <br />Õpilaste hulgast ohvri(te) leidmine polnud ka üleliia raske. Terve sügise olin ma pommitanud kümnendikke erinevate (eks pommitan muidugi praegugi ja tulevikuski ka :P) arutlustega, et vaadata, kuidas nad omi mõtteid kirjalikult väljendada suudavad. Ja nad suutsid mind positiivselt üllatada. Arutlused olid reeglina väga sisukad ja huvitavad. Arutluste kirjutamine sõelus välja teatud ringi õpilasi, kes oma kirjutamisoskusega eriliselt silma paistsid. <br />Esialgu oli plaanis lasta teha mitu uurimustööd, ent sain kiiresti aru, et nende juhendamine käiks kaugelt üle jõu. Ma lihtsalt ei oska niimoodi juhedada, et pats-pats õlale ja ah saa ise kuidagi hakkama! Ma pean olema ise ka sündmuste keskel! <br />Ja nii ma valisingi välja ühe õpilase (avalik ruum - ma ei nimeta nime, sorry!), kelles ma nägin peituvat tõsist potentsiaali antud valdkonnas. See oli muidugi täiesti subjektiivne valik, sest asi põhines ainult minu sisetundel. Jah, tema arutlused olid kohati jahmatavalt täiskasvanulikud ning põhjalikud, ent kas ta selliseks ülesandeks valmis oli, ma tõesti ei teadnud. Pealegi "kompenseeris" tema häid arutlusi hirm ja ebamugavus esinemise ees. <br />Ühel kenal hilissügisesel päeval ma talle oma plaani tutvustasingi. Otsest räiget vastuseisu ei kohanud, ent jätsin mainimata selle uurimustöö tegeliku eesmärgi. Oh, ma võin sageli nii paha olla! Aga ega ma siis halva pärast :)! Ja ettevalmistustöö algas. Uurimustöö käsitles meie linna aukodanikku ja teenekat pedagoogi. Küsimuste koostamine, pildimaterjali otsimine jne. <br />Paar kuud tagasi teatasin siis õpilasele tõe, mis talle muidugi üldse ei meeldinud. Ent samas võttis ta asja rahulikumalt kui arvasin. Mida lähemale jõudis valmimise tähtaeg, seda rahutumaks ma muutusin... Saab ta hakkama? Vajab ta rohkem abi? jne. <br />Lõpuks kui paar nädalat tagasi nägin Powerpointi esitlust (tegemist oli ikkagi ettekandega, mitte klassikalise uurimustööga!), siis olin pehmelt öeldes hämmeldunud. Esitlus oli lihtsalt suurepärane. No kõik oli isegi paremini tehtud, kui mina oleksin osanud soovitada. Ning ka ettekande tekst oli väga oskuslikult koostatud. Minu ülesandeks jäi ainult kosmeetilisi parandusi teha. <br />Mõned korrad ettekande läbi harjutanud, jõudsin tõdemusele, et tegelikult läheb kõik väga hästi. Ja eelmise nädala neljapäeval toimunud konverents seda ka tõestas. Konverents muidugi oleks äärepealt mulle tõelise tünga keeranud, sest viimasel hetkel oli muudetud ajakava ning minu kohale jõudes ettekanne juba käis. Blaaaahhh... Tundsin end äärmiselt ärritununa. Täielik jama! <br />Õnneks sujus ettekanne vägagi ladusalt ning ärritus hajus hetkega. Tundsin ettekannet kuulates sügavat rahu ja rõõmu. Loomulikult polnud tegemist professionaalse tippesitusega, ent taustsüsteemi arvestades laabus kõik vägagi kenasti. Võtan seda tõelise õpilasepoolse eneseületusena! Tagantjärele on mul isegi natuke piinlik, sest ma ei uskunud, et ta nii hästi hakkama saab. Järelikult ma alahindasin teda. Aga pigem juba see, kui et meeletult üle hinnata ja pettuda ja kogu oma frustratsioon õpilase (või õpilaste) peale välja valada. <br />Ühesõnaga suur vaev sai nähtud ja suur töö sai tehtud. Igal juhul olen ma siiralt õnnelik, et mu õpilane sellega hiilgavalt hakkama sai. Ja kindlasti väga tänulik kõige eest. Uute põnevate väljakutseteni! ;) <br /><br />PS! Kindlasti olen ma selle kiitmise ja tänamisega totaalselt üle pingutanud, ent mis parata - emotsionaalse inimese värk! Ja mõnikord lihtsalt on nii, et küll küllale liiga ei tee! Tõesti!busykiskjahttp://www.blogger.com/profile/08613664822066909529noreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-7269523257705227801.post-24865041425046313282008-04-14T21:19:00.002+02:002008-12-09T00:22:45.643+02:00Süvenev beibestumineA mul on tänasest uus mobla! Tõeline beibefon! Ühesõnaga selline telefon, millega saab teha kõike, sealhulgas vähetähtsa lisafunktsioonina ka helistada. Aga mulle hakkas see Motorola mudel juba ammu aega tagasi meeldima. No lihtsalt äärmiselt omapärase välimusega, aga lahe! Pealegi uurisin menüüd läbi - üsna loogiline ja arusaadav. Ühesõnaga - ma olen täitsa rahul! Vähemalt esialgu! <br /><br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjzOIGZ_wlVF4cQ97TLmDonTU48Vt8CX2EyRn7tkGBiTrCmRQYheI7PP9rnf1mJv2bNdpu7PWjPk62XLZ_KTO2KAem6gtQihUbSIsi_MoCnILX_7E_5Yxs1RxKYGoPnMRqneNA9PKJRxMxU/s1600-h/motorolarazr.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjzOIGZ_wlVF4cQ97TLmDonTU48Vt8CX2EyRn7tkGBiTrCmRQYheI7PP9rnf1mJv2bNdpu7PWjPk62XLZ_KTO2KAem6gtQihUbSIsi_MoCnILX_7E_5Yxs1RxKYGoPnMRqneNA9PKJRxMxU/s320/motorolarazr.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5189185586705468162" /></a>busykiskjahttp://www.blogger.com/profile/08613664822066909529noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-7269523257705227801.post-5645163971292959622008-04-12T18:38:00.004+02:002008-04-12T19:05:33.388+02:00Habras on see elunatukeVahepealse kahe nädala jooksul on väga palju juhtunud. Nii meeliülendavalt rõõmsat kui ka täielikku õudust. Viimasest alustaks. Halvad uudised ju müüvad paremini. <br />Eelmisel laupäeval juhtus Pirita jõel hirmus õnnetus. Hukkus kaks kanuutajat. Noored inimesed. Kui sageli vaatad sellistele asjadele nagu paratamatusele, mis ikka juhtuvad (ja mis sind eriti ei puuduta), siis antud olukorras oli kõik täielikult teisiti. Sest saatus võttis elu kahelt minu healt sõbralt. Noorelt inimeselt. Elu on mõnikord ikka äääärmiselt ebaõiglane. <br />Peitsin kaotusvalu sügavale endasse ja olen teinud näo, et midagi pole juhtunud, ent näitemäng ei saa kesta lõputult. Hetkel on hinges tohutu tühjus ja kurbus. Kuidagi ei suuda leppida nende kahe inimese lahkumisega. Miks küll võetakse nii varakult inimesi, kes on nii lahedad ja päikselised? <br />Tõele au andes polnud nad küll mu südamesõbrad, pigem sõbrad minevikust, ent see ei muuda minu jaoks asja. Mulle meenuvad mitmed lahedad peod (kasvõi minu sünnipäevad ühes Võrtsjärve äärses suvilas), kus oli nendega koos ikka superlahedaid hetki. Ja iial ei lähe meeles Richardi tehtud sünnipäevalaul (õnneks on see keevitatud plaadile, nii et mälestus jääb kestma!)... Ja see päikselisus... Seda kiirgas neist kogu aeg. Alati oli hea neid näha või neile mõelda.<br />Nüüd elavad nad edasi minu mälestustes. Aitäh teile ilusate hetkede eest, Tuuli ja Richard! Tunnen teist puudust! Nangijaalas näeme! Kunagi...busykiskjahttp://www.blogger.com/profile/08613664822066909529noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7269523257705227801.post-82496924059381594612008-03-28T19:09:00.002+02:002008-03-28T19:26:11.163+02:00"Teil on liiga palju raha"Vaatasin mõned nädalad tagasi ETV-st filmi "Kaswatajad". Sakslaste toodang. Väga hea oli. Jutustas tüüpidest, kes murdsid sisse rikkurite kodudesse, tekitasid seal korraliku segaduse ja jätsid maha kirjakesi, millest üks oli pealkirjas kajastatu. Rikkurid ei saanud ennast enam tunda turvalises mullikeses. Loomulikult oli film pikem ja mitmetahulisem, ent kahtlemata suurepärane. Julgen soovitada kõigile. <br />Selline kirjakene tuli enda silme ette paari päeva eest, kui helistati Hansapangast. Müügitibi ainukeseks teemaks oli see, et kas ma olen mõelnud erinevate investeerimisvõimaluste peale. Pidin tunnistama, et olen küll. Ühtlasi tunnistasin iseendale, et minusugune üksik hunt on juba pikemat aega teeninud rohkem kui kulutada suudab. Ja siis ongi see investeerimise värk. Fondidesse? Pidevalt odavnevasse dollarisse? Kulda või teistesse väärismetallidesse? <br />Fakt on see, et vaatamata ülejäävale rahasse ei suuda ma kunagi saada rantjeeks. Selleks, kes lihtsalt elab investeeritud rahast saadud säästudest. Seepärast jääb kogu see investeerimine mänguks (kui ma üldse investeerin!). Kui teenin - väga hea! Kui teeni - ebaõnn! Ma lihtsalt ei võta kogu seda rahamajandust liiga tõsiselt. Üsna savi tegelikult. Raha pole ikka mingi eesmärk, vaid kõigest vahend. Ja sellistes kogustes nagu minul on see tõesti ainult üks mäng. Aga põnev on. Jään huviga ootama, mida see suurpanga nõustaja mulle räägib ja soovitab.busykiskjahttp://www.blogger.com/profile/08613664822066909529noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7269523257705227801.post-38384339733040360222008-03-24T19:55:00.005+02:002008-12-09T00:22:45.979+02:00Üks retooriline küsimusMiks ei ole viimasel ajal kaubamajas korralikke banaane müügil? Satun kaupsi toitu varuma regulaarselt mõned korrad kuus ning suurel osal juhtudest mõttega, et peaks ostma järgmiseks päevaks banaane. Paraku on need aga rohelisest rohelisemad ning ostmata nad minust jäävad, sest pole lootustki, et need lühikese hetkega kollaseks lähevad. Ja niimoodi on juhtunud vähemalt viimasel kümnel korral kui vaatan roheliste banaanidega tõtt (sageli tõstan terve virna rahulikult ümber, lootuses leida kuskilt altpoolt kollasemaid, ent asjata!) ja siis paaniliselt mingit varuvarianti mõtlema hakkan. Blaaahhhh... Ma ütlen! See peab ikka eriline ebaõnn olema, kui see juhuslikult niimoodi sattunud on. Rimi püsikliendina olen seal väga harva banaanid ostmata jätnud, sest reeglina on need seal okidoki... <br />Mnjah ja halamise kõrvalt tuli meelde, kuidas aastat 20+ tagasi poisiklutina esimest korda banaane nägin. Ühel hetkel levis nagu kulutuli uudis, et poes banaanid müüki tulemas. Rahvast oli kohale tulnud nagu murdu, aga pikast sabast hoolimata sain minagi kilokese või nii. Olid ikka hirmus rohelised ja ei maitsenud üldsegi. Igatahes jäid lapsepõlvest hoopis eredamalt meelde Maroko apelsinid ja Ungari õunad. Viimaseid liikus tavaliselt aastavahetuse paiku ja need olid suured ning mõnusalt magusad. <br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiIByQRE2cwIogxnb1IOdN3pp2LV8omMMmEca8-O9QM3eJbfUNNTgYeFidgO_ohyeq8x0Y5KxCyGjpyS2gmbh0mlW_vsuIRQljLEvFEE6t4VgfqJqPohMVkrr4osudfND67CKwIweft5_do/s1600-h/Grn_Bananas.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiIByQRE2cwIogxnb1IOdN3pp2LV8omMMmEca8-O9QM3eJbfUNNTgYeFidgO_ohyeq8x0Y5KxCyGjpyS2gmbh0mlW_vsuIRQljLEvFEE6t4VgfqJqPohMVkrr4osudfND67CKwIweft5_do/s320/Grn_Bananas.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5181374991620057890" /></a>busykiskjahttp://www.blogger.com/profile/08613664822066909529noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-7269523257705227801.post-83960638265557016312008-03-20T19:33:00.002+02:002008-03-20T19:55:31.033+02:00Tassike teedOma ebanormaalsele teearmastusele olen ma siinses blogikeskkonnas varemgi viidanud. Lihtsalt põnev on eksperimenteerida maitsetega ja saada uusi elamusi. Muidugi pole ma teegurmaan klassikalises mõistes. Kui ma tahan ikka tõeliselt head teed, pean ma seda kuhugi välja jooma minema. Maitseelamustest meenub kohe Tsink Plekk Pange jasmiinitee. Lõhn ja maitse 5+. Eks head teed ole mujalgi saadud, aga see on kuidagi eriti eredalt meelde jäänud. <br />Järjekordsele uuele elamusele panin aluse ühe mälumänguküsimusega. Leidsin fakti valge tee kohta ning küsisin seda Tartu individuaalil eelmisel nädalal. Pärast seda tekkis endalgi suurem huvi ja saingi ühe paki Rimist... Gurmansi sarjast Pai Mu Tan tee mündiga. Ja vaatamata sellele, et valmistasin seda totaalselt valesti (panin teed liiga palju ja lasin liiga kaua tõmmata!), on maitse tõeliselt kuldne. Naudingute aeg! Kuigi jah... Kui teed kuluks sama palju kui kohvi, siis oleks selle joomine ikka tõsiselt rikaste inimeste privileeg. Lihtsalt kummaline on tarbida toodet, mille kilohind ulatub neljakohalise summani. Aga gurmaani elu ongi kulukas, kuid see-eest väga magus. Nämma!<br />Resümee - soovitan!busykiskjahttp://www.blogger.com/profile/08613664822066909529noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-7269523257705227801.post-10285717289654105662008-03-20T18:37:00.006+02:002008-03-20T19:56:23.752+02:00Kuula kuulajat!Üks asi, mis mind õpetajate puhul terake närvi ajab, on see, et ehkki õpilastelt nõutakse enda jäägitut kuulamist, ei suudeta ise teisi kuulata. Tegemist muidugi üldistusega, aga sageli on see nii. Päris paljudel kordadel olen tähele pannud, et tellitud lektor on meie ees ning selle asemel, et kuulata, tasakesi sosistatakse omavahel, täidetakse päevikuid, parandatakse töid vms. Ega ma isegi patust puhas pole (näiteks tuleb aeg-ajalt mõneski loengus tukk peale!), kuid reeglina püüan tähelepanu koolitajal hoida. Eriti piinlikud on sageli iganädalased nõupidamised, kus mõni kipub isegi ülemustest üle rääkima. Väga sageli oleme sunnitud tegema isekeskis manitsevaid märkusi. <br />Päris ekstreemseid näiteid siiski koduaiast tuua ei ole. Küll aga tuleb naljakaid seiku ette mujalt. Paar aastakest tagasi toimus kultuurikeskuses maakondlik hariduskonverents. Istusime paari kolleegiga saali eelviimases reas. Viimase rea olid hõivanud mingi väikekooli naisõpetajad. Lisaks kõva häälega vatramisele leidis peaaegu igaüks neist mingi kõrvaltegevuse. Kes kudus sokki, kes mängis mobiiliga, kes parandas töid (see ju eriti klassikaline tegevus igas olukorras!) jne. Ühesõnaga iga rakk nende kehas näitas seda, et me oleme siin vastu oma tahtmist ja meile ei lähe see korda mitte üks tonks. Aga õpetajaameti madal maine paistis kohe kaugele kätte. <br />Kogu see teema tõusis minu jaoks oluliseks täna, kui käisin vabariikliku olümpiaadi autasustamisel. Istusin saalis ühe ametikaaslase kõrval (polnud au täpsemalt tunda!), kellel oli kaasas ristsõnaajakiri, mida ta rahumeeli kogu tseremoonia käigus lahendas, tõstes pilku sealt vaid mõnel üksikul juhul. Loodetavasti ta oma õpilase väljahõikamist maha ei maganud. Ent kuidagi imelik tunne oli seda kõike kõrvalt jälgides. <br />Ja ikkagi. Kordan veel: mida tahta õpilastelt, kui ise põrmugi parem ei ole. See on ju enamvähem sama hea, kui minna suits suus klassi ette rääkima tubaka kahjulikkusest või jokkispäi alkoholi kahjulikkusest (seda viimast on kusjuures isegi juhtunud!). Ainult selle vahega, et sellist ignorantsi pole paljudel õpilastel võimalik näha. <br />Rohkem moraali ei loe, aga kuidagi naljakas on. Ja kummaline. Aga võimalik, et mina olen naljakas ja kummaline ning teised täiesti normaalsed. Võta sa kinni!busykiskjahttp://www.blogger.com/profile/08613664822066909529noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-7269523257705227801.post-28244384587586611992008-03-18T21:43:00.003+02:002008-03-18T21:52:16.039+02:00Nagu marslaneEhhh...Kohati on tunne, et olen nagu kuskilt mujalt pärit. Kuskohast, see vajab selgitamist. Igatahes mitte Maa pealt. <br />Näiteks täna hommikul käisin enne tööle minemist (olin jah täna tööl!) kaubahallist läbi, et varuda endale miskit lõunaks. Ost korvi ja kassa juurde. Kassas pikk saba. Ja siis hakkas peale. Vaatasin imestusega, et viiest minu ees seisnud inimesest kolm ostab kanamune. Ja ikka valgeid ja ja ikka rest korraga. Ja aru ma ei saa, millest selline kollektiivne rabelemine. Pingutan ja ikka ei saa aru. Ja alles hiljem korraga peas plahvatab, et nädalavahetusel ju suured pühad. <br />No aga kui ise ei tähista ja ei tee, siis jääbki kogu see munakoksimise ja märtsijäneste trall minust kaugele. Aga meeles võiks ikka püsida. Nüüd oli suur osa ajuressursist sellise tühja asja väljamõtlemise all kinni.busykiskjahttp://www.blogger.com/profile/08613664822066909529noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7269523257705227801.post-24436274362727630742008-03-13T22:46:00.003+02:002008-03-14T19:47:52.345+02:00VihmavarjutorgeEi mäleta küll, et oleks teinud kunagi varem iga-aastase vihmavarjudebüüdi 13. märtsil. Sel aastal nii juhtus. Hommikul ladistas laia vihma ja varju kaasavõtmine ning selle alla peitumine oli ainuõige tegu. Muidugi pakkus tänavune talv veel varajasemaid võimalusi debüüdiks, ent keset "talve" sirmiga ringi laiata tundus kuidagi väga kentsakas. <br />Siinkohal peaks järgnema loeng globaalsest soojenemisest ja sellest, kuidas maailm puhta hukas, aga tark inimene mõtleb selle jutu oma peaga välja. Sobib?busykiskjahttp://www.blogger.com/profile/08613664822066909529noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7269523257705227801.post-32965303836233002342008-03-08T08:32:00.003+02:002008-03-08T09:00:35.376+02:00Puude taga on metsTäna on kalendri järgi 8. märts. Naistepäev. Nõukaajast pärinevale inimesele selge varjundiga püha. Ja mulle jällegi üks vastumeelne päev. Eriti selle kampaanialikkuse tõttu. Ja-nüüd-kõik-mehed-poodi-oma-naisele-lilli-ja-kooki-ostma püha. Juudaseeklite püha. Üks päev ei kaalu üles muid päevi! Miks mitte olla hooliv ja tore kogu aeg? <br />Mulle on hakanud viimasel ajal meeldima Postimehes avaldatavad Roy Strideri artiklid. Paljudes asjades on minu ja tema mõtted kattuvad. Nii ka selles küsimuses. Tema eilne artikkel "Naised ei vaja lilli, nad vajavad armastust" oli superhea. Ja ei pane ma siia mingit linki, vaid mõned mõtted on väärt sõna-sõnalt tsiteerimist (täisversiooni koos lugejate kommentaaridega saate lugeda loomulikult eilsest Postimehest): "Kui postmodernistlikus tarbimisühiskonnas on ühest küljest kadumas paljud senised sotsiaalsed pidepunktid, nagu näiteks klassikaline peremudel, siis mina näen ohtu selles, et samal ajal tekib uus, tehingutepõhine ühiskonnamudel.<br />Selles mudelis on iga inimene ühiskondlikul börsil, kõigile omistub oma rahalise ekvivalendiga võrduv väärtus, mida saab jagada sissetoovaks ja meelelahutuslikuks. Meelelahutus muutub peamiseks motivaatoriks, samal ajal üha kunstlikumaks, kui soovite – virtuaalsemaks.<br />Meedia kujundab soorolle, konstrueerib teatud stereotüüpe, unistusi ja käitumisnorme. Meedia abil müüakse ja ostetakse seksi, pseudomoraali, soovmõtlemist, ajutist rahulolu. Kõik see mõjutab inimesi. Ka inimsuhted hakkavad alluma vabaturu reeglitele.<br />Universaalsed väärtused kaovad ostetavate igapäevamõnude lasu alla. Süsteem muudab inimesi, inimesed kinnistavad süsteemi. Inimlikke väärtusi üritatakse sellisesse ühiskonda reeksportida mehaaniliselt ja formaalselt, kuniks need ärile sisse tooma ei hakka.<br />Tunnen, et tänase elukeskkonna peamine probleem ei ole majanduskriis, terrorismioht või kliima soojenemine. Meie häda on ignorants, hoolimatus, armastuse puudumine ja suhete jahenemine. Ignorantne ühiskond toodab ignorantseid inimesi, kes toodavad uusi ignorantseid inimesi, kes kujundavad omakorda ignorantset ühiskonda.<br />Selles uues maailmas on inimestel palju tuttavaid, kuid vähe sõpru. Kõigil on palju võimalusi, kuid liiga vähe aega. Telekanalid on täis infot, kuid vaatajate pead on mõtetest tühjad. Kui selles maailmas midagi puudub, siis on see lähedus, armastus, hoolimine.<br />Säärane süsteem ja emotsionaalne vaesus on tehingutepõhise ühiskonna mootorid. Ometigi on igal meie teol ja mõttel tagajärg, inimeste maailma saavad muuta vaid inimesed ise... kui nad seda tahavad.<br />Naistepäevaks lillede kinkimine on ilus komme. Kuid praeguses Eestis on see liiga palju taandunud altkäemaksuks, masinlikuks kohustuseks, inimestevahelise tühjuse kiirtäiteks. Sädelev bukett pole vahest muud kui äraostmine, enesepettus, mis suurendab võõrandumist. <br />Ärge kinkige elusatele naistele surnud lõikelilli, armastage neid! Kas või selleks, et noored neiud saaksid kunagi olla head vanaemad." <br /><br />Kuigi osad mõtted on äärmiselt otsekohesed, on need ääretult tabavad. Selline ignorantsusele meie ühiskond kord juba on. Ja seetõttu on ka sellise püha nagu naistepäeva üleshaipimine võrdlemisi mannetu. <br />Kusjuures ma mõtlesin, kui palju on neid vastassugupoole esindajaid, kes mulle korda lähevad. Ja sain üllatavalt suure hulga. Ja tean ka seda, et hoolin nendest väga ning armastan neid. Ja teen seda kogu aeg, sõltumata aasta- või kellaajast ja selle väljanäitamiseks nüüd eraldi püha küll vaja ei ole. <br />Tulles aga vastu minu rohketele naissoost austajatele ja blogi lugejatele - ilusat naistepäeva, seltsimehed naised! :Pbusykiskjahttp://www.blogger.com/profile/08613664822066909529noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-7269523257705227801.post-32936853362656852182008-03-07T19:04:00.004+02:002008-03-08T08:26:49.463+02:00Kuskohast on pärit üks või teine traditsioon?Käisin eelmisel nädalal noortega teatris. Rakvere Teatri viimaste aastate hitti "Täismäng" vaatamas. Meeldis. Olin näinud inglaste filmi "The Full Monty", mille lavakoopia tükk oli. Polnud paha töötlus. Kuigi film oli loomulikult parem. <br />Meeldis see, et laval ei tehtud suurt kunsti, vaid jutustati lihtsate inimeste lihtsat lugu. Eks ta natuke ülepaisutatud oli, aga samas ei pretendeeritud ka tõe kujutamisele. Võibolla häiris natuke selline pingutatud ropendamine. Ma kasutan ka igapäevaselt vägisõnu, ent kaugelt mitte igas situatsioonis jne. Antud juhul mõjusid need "sitapead" ja muud väga ebaloomulikena. See polnud isegi rullnoklik ropendamine, sest nood ropendavad ju loomulikult, kuna see on üks osa nende sõnavarast ning ilma selleta oleksid nad veel piiratumad. <br />Aga mõtlesin hoopis ühe teise asja üle. Kuskohast on tulnud komme, et inimesed vuntsivad end üles ja lähevad teatrisse pestult, lõhnastatult, parimas riietuses jne. Olen käinud küll ja küll teatrietendustel, kus kõik mehed ülikondades ja naised kostüümides-õhtukleitides. Kas teater juba iseeneses on sedavõrd pidulik koht? Või on see koht, kuhu minnes saab muidu kapis tolmuvat ülikonda tuulutada? Mõnikord on küll tunne, et vaatamata traditsioonidele asjad ei klapi. Näiteks lähed vaatama mõnd labast komöödiat. Laval nõmetsetakse ja rõvetsetakse ning sinu ülikond saab kõigest sellest vaimsest nõmedusest plekiliseks. Kas see pole mitte soliidse publikumi mõnitamine ja alavääristamine sellisel juhul? Mina paneks küll miskid dressipüksid jalga sellisele etendusele minnes. <br />Ei. Mul ei ole kombe kui sellise vastu miskit. Ilus komme. Aga ikkagi - kohati serveeritakse seda, et nagu peakski nii olema. Mina tundsin end seal teatris oma teksade ja kampsuniga väga mugavalt. Oli selline täiesti õige olemise. Vaatasin tükki lihtsatest inimestest lihtsatele inimestele lihtsas ja mugavas riietuses. Minu õlul ei olnud mingit meeletut pidulikkuse koormat. Ja ma ei tundnud end nagu ballil või aktusel, kus õhkkond väljapeetult ametlik ja range. <br />Tegelikult ma arvan, et minu jutust kumab väikene vastumeelsus piduliku (ametliku?) riietuse kui sellise suhtes. Jah. Õige. Aga mitte niivõrd vastumeelsus, kui tüdimus. Aastaid tagasi pidin seoses tollase tööga peaaegu iga päev kandma ülikonda (või vähemalt viigipükse!) ning selle eest hoolitsemine ja sellega tegelemine oli ääretult kurnav. Seetõttu on praegu pigem casuali aeg. Ja ülikonda kannan vaid siis, kui see on vältimatu. <br />Aga enamik inimesi nägid oma pidulikus riietuses teatris head välja. Ja kui nad seda tahtsid või nad niimoodi pidid, siis olgu pealegi. Mina tundsin end jälle omas riietuses kõige paremini ja samuti OK. Või mis?busykiskjahttp://www.blogger.com/profile/08613664822066909529noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7269523257705227801.post-73096421225868569532008-03-03T21:23:00.002+02:002008-03-03T21:40:41.607+02:00Meie igapäevast kadalippu anna meile...Teate küll, kuskohast see tsitaat mulle pähe kargas. Teate-teate. Aga pähe kargas see mulle täna hommikul, kui sain jälle erakordse ning huvitava kogemuse võrra rikkamaks. Iseenesest oli seda kogemyst vaid hetkeks, aga see oli siiski piisavalt kirgas ja kreisi. <br />Nimelt muidu tüüpiline rutiinne esmaspäevane hommik - Busykiskja ruttab mööda kindlat marsruuti nõks pärast kella 7 hommikul vaksali suunas. Tavaliselt ei juhtu sel teel miskit erilist, aga täna hommikul ma märkasin, et järsku keset tänavat on inimsumm. No ütleme 6-7 inimest tegelikult, aga nii varajase hommiku jaoks on seda selgelt palju. Lähemale jõudes taipasin, et osad pakuvad midagi ja osad saavad midagi. Ja need, kes saavad, ei ole sellest väga vaimustunud. Veel lähemale jõudnuna avastasin, et tegemist tuntud jumalasõna kuulutajate sekti liikmetega, kes agaralt oma kirjandust jagasid. Eriline oli see, et nad olid mitmekesi võtnud paarimeetrise vahega ritta, nii et keegi neist märkamatult mööda ei pääsenud. <br />Kohe tuli meelde politseioperatsioon "Kõik puhuvad!" ja veel hiljem ajaloost tuttav kadalipp. No way out! Uskumatu ja originaalne! <br />Minul pole nende suhtes aga mingit sümpaatiat ja seega tõmbusin kohe turri. Ja nooruspõlves tehtud treeningutest oli kasu. Põikasin neist osavalt slaalomitehnikat kasutades kõrvale :P. Kiirus oli mul niikuinii hea, ei oleks nad mulle järele ka jõudnud. <br />Aga kokkuvõttes peab märkima, et vaenlane ei maga ning täiustab oma oskusi ja võtteid pidevalt. Kell 7.20 olla tänaval oma sõnumit kuulutamas. Vau! Kui me kõik nii agarad oleksime, siis oleks Eesti ammu maailma jõukaim riik.busykiskjahttp://www.blogger.com/profile/08613664822066909529noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7269523257705227801.post-84179553566258212072008-02-29T21:15:00.001+02:002008-02-29T21:40:11.277+02:00Müümise kunstMa olen juba pikemat aega plaaninud kirjutada oma eelmisest elust ehk ajast, mil ma olin tegelinski, kes igasugust kaupa müüs. Aga pole nagu mahti saanud. Ja ilmselt pole ka viitsinud. <br />Müügimaailmaga puutun kokku aga endiselt. Viimasel ajal on elavnenud igasugused telefoni teel kaupade müüjad. Peamiselt helistatakse miskist kirjastusest, et pakkuda mõnd raamatut või ajakirja. Reeglina saadan nad üliviisakalt pikalt ning sellega on asi korras. Ja reeglina need müüjad meelde ei jää. Aga on erandeid. Näiteks täna. <br />Oli parasjagu vahetund. Valmistusin järgmiseks etteasteks, kui kuulsin kotist telefonihelinat. Vaatasin numbrit - võõras. Aga sageli tuleb ka sellistelt numbritelt olulisi kõnesid, seega vastasin. Ja hakkas pihta. "Tere! Minu nimi on... (ei jäänud meelde) ja ma helistan teile sellestjasellest kirjastusest. Kas teil või teie lähedastel on lapsi? Kui on, siis oleks mul teile huvitav pakkumine... jne." Vähemalt pool minutit nonstop teksti, millele polnud võimalik vahele rääkida. Siis, kui ta korraks pausi tegi, et uuesti sisse hingata, ründasin vastu. "Teate, väga huvitav, aga mul on hetkel tööaeg ja ma räägiks teiega kunagi hiljem," kõlas minu viisakas keeldumine. Vastus, mis mulle anti, tähistas uut taset (ülbuse ja jultumuse) müüginduses: "KA MINUL ON TÖÖAEG!," pahvatas naishing teispool toru otsas. Hehhh! Jahm :D! Sellist vastust pole ma tõesti varem kuulnud. <br />Äärepealt oleksin segadusse sattunud, aga lõpetasin siiski kõne, tehes paari lausega tädile (hääle järgi otsustades ta seda oli!) selgeks, et see on tema isiklik tragöödia ja vaatamata sellele ma temalt miskit ei osta. <br />Hiljem koolitusel seda lugu oma kolleegidele ja koolitajatele rääkides tegi see kõigile suurt nalja. Eks naerge teiegi, armsad lugejad! Ja selliseid asju peabki huumoriga võtma. Jälle üks veider, ent samas koomiline kogemus juures.busykiskjahttp://www.blogger.com/profile/08613664822066909529noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7269523257705227801.post-29643404368857939832008-02-25T19:22:00.002+02:002008-02-25T19:48:45.172+02:00StardiprobleemidTäna hommikul oli tõsiseid raskusi maast lahti saamisega. No ei jõudnud kuidagi pead padjalt tõsta. Nina oli vesine, kurk kibe, pea käis ringi ja muidu oli ka enesetunne kahtlane. Nädalavahetusel välja löönud kerge külmetus polnud järelikult taandunud ning Citrosepti rünnak haiguskolletele 100 % vilja kandnud. <br />Kuidagi ennast üles sain. Ja kodunt väljagi. Rongiga tööle loksudes oli küll ääretult unine olek. See ainult süvenes tööle jõudmise järel. Jõudsin end vaikselt kiruda, et oli mul siia vaja ronida, ent meil töö juures hinnatakse töötamist, mitte haigeks olemist. Vot! Seega valikuid nagu polnud. <br />Kogu päevane olemine meenutas sellist kaootilist ja hüplevat kinopilti, mida küll vaatad, ent aeg-ajalt kipub lihtsalt kogu nähtav silma eest lihtsalt mööda libisema. Ääretult uimane ja tuim olemine. Tundide andmisest mõistlikul tasemel ei olnud juttugi, õnneks oli päevaplaan suhteliselt lõdva, mis võimaldas kenasti vegeteerida. Mnjah... Ei ole see haigena tööl kooserdamine mingi meelakkumine. Kolleegid olid täna kuidagi eriti suhtlejad ja kogu aeg küsisid midagi, mille peale ma reeglina hädiselt mõmisesin ning püüdsin seltskonnast kohe irduda. Reeglina õnnestuski. <br />Ilgelt närune päev. Ja praegu on nagu mõnitamiseks enesetunne üsna heaks muutunud. Nii et homme saab juba täie energiaga tööd rabatud.busykiskjahttp://www.blogger.com/profile/08613664822066909529noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7269523257705227801.post-81322083444823725342008-02-25T18:16:00.002+02:002008-02-25T19:22:19.945+02:00Ökost ökomaksEilsest alates on mul jällegi üks samm loodussäästliku elustiili suunas astutud - kasutan nüüdsest poeskäikudeks riidest kandekotti. Postimehe logoga. Lisaks ökovärgile peab mainima ka koti funktsionaalsust. Kott on mahukas ja mugav. Ladusin mitme päeva söögivaru sellesse ning ruumi jäi ülegi. Ning hiljem rasket kotti käe otsas koju tarides ei sooninud selle sangad vastikult kätt nagu kilekott seda tavaliselt teeb. Tore!busykiskjahttp://www.blogger.com/profile/08613664822066909529noreply@blogger.com0