Eile õhtupoolikul helises minu telefon. Helistajaks oli Tuulekas, kes uuris optimistlikult selle kohta, et kas töö on juba valmis. Minu imestunud küsimuse peale, et mis pagana tööd ta nüüd täpselt mõtlebki, imestas omakorda tema. Selgus, et vajabki üks töö hirmkiiresti tegemist. Ja nii see mõttetult tühi ja rahulik õhtupoolik tööga täituski. Jätkus teist veel õhtutundidekski. Tore, et on selliseid bosse, kes oma töötajate jõudevedelemise vastu võitlevad. Ja ülemuse käsud on loomuldasa täitmiseks. Ühtlasi avastasin kibekiire toimetamise käigus, et raamatus võiks veel paar viga ära parandada, mille kallal muidu ilkuma hakataks. Nimelt: 1) Pluuto on vahepeal planeedistaatuse minetanud; 2) Andresest on vahepeal Angela saanud. See viimane tähelepanek meeldis meile mõlemale kohe eriti.
Aga üldiselt on eile pärastlõunal startinud töömaraton kenasti kestmas (hetkel 10 D hinnetelehed - küll on lahe!) ning ilmselt jätkub see veel (loodetavasti siiski väikeste pausidega) kuni neljapäeva lõunani.
Aga seejärel mitu päeva lusti och lillepidu Euroopa avarustes!
Eilse ja tänase päeva mõttetera (aforism ei aegu!): "Töö teeb Busykiskjast inimese (kui mitte kohe, siis tulevikus kindlasti)."
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Vaimukus on haritud ülbus....
Kui aus olla, siis teiste nö tegevusplaani ning õnnestumisi on alati huvitav lugeda, kui endal kõik tegemata. Tekitab sellise rahulolu tunde "ma olen hakkama saanud!"
eks-ta-ole.
Mina vaimutsen puhtast edevusest, tähelepanuvajadusest ja igavusest.
Sõnade ja väljenditega on lihtsalt tore mängida, mis neid ikka kogu aeg ühtmoodi ritta sättida. Ülbeks ei julge küll ennast pidada. Domineerivate iseloomuomaduste TOP 10-s ülbust hetkel ei ole. Ma olen hea!
Postita kommentaar