Kolmapäev, 20. juuni 2007

Ajalehepoisist miljonäriks

Täna hommikul üle Turusilla Annelinna poole vantsides nägin enda ees tervet karja ajalehepoisse ja -tüdrukuid, kes läksid õnne otsima Anne kanali äärde. Ei usu, et nad seal peaaegu inimtühjas rannas oma õnne leidsid, aga mulle tuli kohe meelde kolm lugu, kus figureerivad noored lehemüüjad . Selline lehemüük läks moodi kuskil 1990. aastate alguses ja esimesed kaks lugu pärinevadki tollest ajast.

1. lugu - see on üks (minu mäletamist mööda) Puhja suurmehe Ryytle Intsu väljamõeldud lookene. Võimalik, et ka mingil ööl nähtud košmaar.

Inimene kõnnib mööda Tartu Rüütli tänavat. Talle tuleb vastu ajalehepoiss. Pakub lehte. Inimene ei taha. Edasi liikudes, märkab ta ühtäkki, et poiss jälitab teda. Järgmisel üleõlapilgul märkab, et jälitajaid on juba kaks. Inimene hakkab kiiremini liikuma, liikumine muutub närviliseks põgenemiseks ja ekslemiseks mööda tänavaid. Jälitajaid on juba terve trobikond. Lõpuks satub paanikas inimene tupiktänavasse. Ta aetakse nurka ja viimased hetked näitavadki nurgas kössitavat hirmunud inimest ning talle aeglaselt lähenevaid psühhopaatlikult naervaid ajalehepoisse. Lõpuks kaob pilt eestklõpsti ära nagu õiges õudusfilmiski.

2. lugu - juhtunud kindlasti ilmsi. Kõndisin ma aastaid tagasi ise mööda Rüütli tänavat ja liikumist saatsid hüüded: "Ostke Postimeest! Telekava vahel!" jne. Järsku kuulsin üle tänava kaikuvat dramaatilist mehehäält, mis vastas järjekordsele poisi hõikele: "EIIII OSSSTTTTAAAAAA!" Kõik läheduses olevad inimesed hakkasid spontaanselt naerma... See hüüe sobis konteksti ülisuurepäraselt.

3. lugu - mõned aastad tagasi trehvasin Kaubahalli ees mälumängukorüfeed TT-d ja puhusime mõnusasti maailma asjadest juttu, kui meile ligines poiss lehepakiga ja pakkus müügiks. TT ei tseremoonitsenud pikalt ja ütles: "Aitäh, aga onu ei oska lugeda!" Sellele järgnes olukord, mille kohta öeldakse, et inimesel vajus mokk töllakile. Ja poisi pilgus oli tõeline arusaamatus. Igatahes meie juurest eemaldudes seisatus ta veel mitmel korral ja heitis meie suunas arusaamatuid pilke. Julmad naljad lastega... Ekstaole.


Lõppkokkuvõttes tundub, et ajalehtede müügiga vist küll Eestis keegi oma esimest miljonit ei teeni. Muidugi juhul, kui tegemist ei ole Hanshassiga vms....

Teisipäev, 19. juuni 2007

Ammuunustatud reisikiri

Jah. Olen lugejate ees võlglane. Ammu aega tagasi alustasin reisikirjaga, kus pajatasin ettevalmistustest Strasbourgi külastamiseks, aga reisist endast siiamaani mitte sõnagi. No pole olnud inspiratsiooni ja aega ja viitsimist (seda viimast muidugi absoluutselt kõige rohkem). Ja olen praegugi laisk aga kaval. Nimelt palusin kirjutada ühel õpilasel (Hanna-Marial) artikli, mis võiks kunagi ilmuda koolilehes ja mille saadame (näed mis veel tegemata!) Euroopa Parlamendi Eesti esindusele.
See kajastab küll ainult ametlikku osa sellest reisist, kuid ikkagi... Lugege ise! Artikkel ilmub mõneti kärbituna.

"Noored parlamendihuvilised Strasbourg’is

Kevadvaheaja eel, 14.-17. märtsini külastas Jõgeva Gümnaasiumi 22-liikmeline grupp Prantsusmaal Strasbourg’is Euroopa Parlamendi esindushoonet. Reisiseltskonna moodustasid 20 õpilast ja 2 õpetajat.
16. märtsi veetsimegi Euroopa Parlamendis, kus oli esindatud 21 Euroopa riiki. See noorteprogramm hõlmas turvakontrolli, infolehtede jagamist, tervitust ning istungit, mis mõlemad toimusid Euroopa Parlamendi plenaarsaalis. Seal tutvustati Euroopa Parlamenti ja Euroopa Liitu. Seejärel esitles iga kool end umbes minutilise kõnega, meie kooli spiiker oli Kristin Koppel. Istungi käigus toimus ka hääletus, kus küsiti liikmete (ehk siis noorte) arvamust ja teadmisi Euroopa Liidu kohta. Hämmastama pani see, et eitavalt suudeti vastata prooviküsimusele: “ Kas sa viibid hetkel Euroopa Parlamendis?“ Keeleprobleem selle põhjuseks ei saanud olla, sest kõrvaklappidest sai tõlget kuulata kolmes keeles: inglise, prantsuse ja saksa keeles. Samuti oli võimalus oma arvamust auditooriumi ees öelda või midagi küsida. Meie kool seda võimalust ei kasutanud, kuid üle saali soovisid sõna saada paljud aktiivsed ning parlamendihuvilised noored.
Pärast paaritunnist istungit suundusid sajad noored Euroopa Parlamendi restorani, kus lisaks lõunaeinele algas mängu „ Eurogame“ algus, millest suur osa Jõgeva Gümnaasiumi noori osa võttis. Võistkonnas oli 4 liiget, kusjuures kõik pidid olema eri rahvusest. Mäng koosnes küsimustikust, kus oli vaja vastata 21 valikvastustega küsimusele (arv 21 tähistas osalevaid riike). Mäng oli väga põnev ning kõik olid kui üks suur perekond, kus üksteist aidati. Mäng oli mõeldud eelkõige Euroopa noortele, kuid ka õpetajaid ei jäetud kogu lõbust ilma."

(Kommentaariks: osalesin mängus koos Soome, Saksamaa ja Hollandi õpetajaga. Võitsime! Sain saali ees uhke Euroopa Parlamendi medali ja puha!)

"Pärast meeleolukat mängu suundusid varem moodustatud 5 erinevat töögruppi komiteede istungite ruumidesse. Seal olid samuti esindatud kõik rahvused. Töögruppide teemad olid järgmised: „ Euroopa põhiseadus ja demokraatia“, „ Keskkond, transport ja energia“, „Euroopa koht maailmas“, „ Haridus, kultuur ja sport“, „ Euroopa tulevik“. Iga töögrupp valis protokollija, kes omavahelist arutelu läbi viis, ja spiikri, kes diskussioonide tulemusi hiljem suures saalis tutvustas. Arutelu toimus inglise keeles, mis oli enamusele meelepärane. Tutvustusi läksime taas kuulama parlamendi liikmete kohtadele. Nii mõnedki tundsid rõõmu, kuuldes, et istusid näiteks Siiri Oviiri või mõne teise tuntud poliitiku ametipingil. Ka 5 erineva töögrupi ettekande põhjal toimus hääletus (kas nõustuti arutelu tulemustega või mitte, võimalus oli ka erapooletuks jääda).
Euroopa parlamendi plenaarsaalis tehtigi päeva kokkuvõte ning samuti toimus juba mainitud mängu „ Eurogame“ parimate võistkondade finaal ja autasustamine. Lõpetamisel jagati kõikidele osavõtnud koolidele Euroopa Liidu lipp."

Artikkel on ametlik ja seetõttu on kõrvalisel isikul võimatu ette kujutada, et tegelikult oli kõik see väga fun, mis seal Strasbourgis toimus.

Saatuse iroonia

Ühel heal päeval sattusin vaatama krokodillikütt Steve Irwini saadet Animal Planetist ja tuli meelde, kuidas tüüp eelmisel sügisel surma sai. Tõesti irooniline, et mees, kes on aastaid leiba teeninud krokude ja teiste vastikute elajate narrimisega, hukkus astelrai astla läbi. Vaatamata hirmuäratavale välimusele on tegemist inimesele võrdlemisi ohutute elukatega. Viimati sai inimene astelrai tõttu otsa miski 60 aastat tagasi. Eks ta ole...
Eile näidati telekas uudislõiku, kuidas esmakordselt said vangistuses elavad astelraid järglase. Kuskil Jaapanis... Vot!

Pühapäev, 17. juuni 2007

Ebaõnnestunud maailmavallutus

Kahe nädala eest toimunud maailmameistrivõistluste kohta ei saa midagi paha öelda. Mäng oli huvitav, mitte üleliia raske jne. Kuid enda sooritus jäi nigelapoolseks - eestlastest 5. ja maailmas 60. No oleks ikka kõrgemini lennata tahtnud. Tuli küll kaks teemavõitu (ajalugu ja sport, aga ikkagi. Pealegi oli see esimene aasta, kus korralikult sai treenitud ja ette valmistatud. Aga ometigi apsakaid tuli sisse ridamisi. Pärast vaatasin küsimused üle ja imestasin ise ka, et milliseid lollusi ikka tehtud sai. Mõni asi lihtsalt ei meenunud ja teised jäid lohakusest punktiks vormistamata.
Vaatan siis järjest üle ja analüüsin, mis oleks pidanud ära tulema:

1) bouzouka - no käis paar kuud tagasi koolis Zorbas ja nendest pillidest oli juttu pikalt-laialt, aga ikkagi ei tulnud meelde;
2) kuigi flamenko küsimuses on ära mainitud kätega plaksutamine ja jalgadega trampimine, siis ometi läks kirja tango;
3) Hammondi orel - oleks pidanud lugema, et leiutaja nime järgi;
4) Baha Men - küll sai mõeldud, kes esitas seda lugu "Who Let The Dogs Out", aga valik jäi pidama Afro-Menile;
5) see et Erasure tegi mitu edukat ABBA töötlust, on ju meeles küll, aga mitte õiges kohas ja õigel ajal;
6) Kui pikk on pikim olümpiamängude kavas olev kergejõustikuala distants? - kas tõesti on kuum ilm süüdi selles, et kirjutasin 50 km käimise asemel maratonijooksu;
7) Sellest vähetuntud Hispaania linnast sai turistide lemmik, kui seal valmis 1997. aastal kunstimuuseum. Seda Frank Gehry loodud titaanist, paekivist ja klaasist hoonet on kirjeldatud kui „korvis vingerdavat kala“, „suurt ookeaniaurikut“ või „hõbedaste õielehtedega roosi“. Mis muuseum ja mis linnas see asub? - loomulikult ei tasu küsimust lõpuni lugeda ja tasub kirjutada ainult linn;
8) Prantsuse kunstniku kohalt oli see õige vastus ehk Gauguin kogu aeg olemas, aga lõpuks läks kirja loomulikult keegi teine;
9)Taani (või Islandi) skulptori Bertel Thorvaldseni tuntumaid töid on „Ülestõusnud Kristus“. Selle koopia asub ühe USA linna templiväljakul. Mis linna? - no ei ole idarannikul mingeid templiväljakuid, a näed....;
10) 1907 ravis Müncheni psühhiaatriakliiniku anatoomiaprofessor 51-aastast mälukaotusega daami. Too suri peatselt ja lahkamine näitas mitmeid patoloogiaid, sealhulgas kahanenud ajukoort ja naastukesi närvirakkudel. Mis oli avastuse teinud isanda nimi? - loomulikult mälukaotus = Alzheimer, ent mõne inimese liigne kiindumus Freudi viis ka minult õige vastuse;
11) Kuidas nimetatakse mistahes madalaid, rohelisi mittepuiseid taimi, mis kuuluvad Poaceae, Graminae või Cyperaceae perekondadesse? Need on kõigist taimeperekondadest inimkonnale majanduslikult kõige olulisemad ja ka kõige enam levinud. Perekonda kuulub palju teravilju nagu mais, riis, rukis ja nisu, aga ka bambus. Mõned liigid on populaarsed aiataimed. Mis perekond? - kes kirjutab vastuseks teraviljad, ehkki need juba tekstis mainutud? Mina-mina-mina!
12) Pisemad primaadid gibonid - no ei tule õige vastus meelde, dammit!;
13) Milline praegu eksisteeriv loom on loomariigi suurim kiskja? - sorry Arko, sellise küsimuse vastusena on jääkaru igati korrektne;
14) Üks Arizona jõgikond on inglisekeelse nime andnud mürgisele sisalikule, kes elab edela-Utah’st Sonora lõunaosani. See on USA suurim sisalik, kelle hammustus pole inimesele tavaliselt ohtlik, kuid ta hammustab kiiresti ja hoiab visalt kinni. Mis sisalik? - no gila koletis oli pikalt meelel, ent paberile läks ikka vist salamander;
15) Näete piltidel kaht näidet lilledest, kes kuuluvad kogu maailmas levinud 600 liigiga populaarsete aiataimede perekonda. Mis lilled? - kirjutasin krüsanteemid, sest mustvalgel pildil paistsid sedamoodi, hiljem kui viitsisin ekraanile vaadata, siis avastasin ise ka ehmatusega, et tegelt on õige vastus astrid;
16) 16-aastaselt vahetas ta ametlikult oma nime ja on nüüd tuntud algsest neljast nimest kahe keskmise järgi – kadusid “Geethali” ja “Shankar”. Kellest jutt? - Norah Jones, Norah Jones, Norah Jones, Norah Jones!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
17) Millise „keha teaduse“ nimetus tuleb sanskritikeelsest sõnast „liit“? - Blaaaahhhhh....
18) Viini kuulus Hispaania ratsutamiskool kasutab ainult lipizzaneri hobuseid. See tõug sai nime keiserlikust täkufarmist Lipizzas. Millises tänases Euroopa riigis see asub? - Miks mulle meeldib õigeid vastuseid maha kriipsutada ja valesid asemele toppida;
19) Ja jogust ja juust on ikka väga erinevad asjad, ehkki piimapõhised;
20) Mis nime kannab tavaliselt jäsemetes kriitiliselt vähese verevarustuse tõttu tekkiv koe kärbus ja surm? Seda võivad tekitada põletik, tromb või veresoonte sulgus. - no selge see et gangree;
21) sõlmede tegemise käsitöötehnika - makramee - see ta on, vaatad küsitakse mingit käsitöövärki, niikuinii ei tea ja hiljem imestad, et nii lihtsat tahetigi;
22) See duo rääkis piisavalt saksa keelt, et hakkama saada 40-minutilise filmiga “Kesköökummitus” (Spuk um Mitternacht). Esilinastus see 1931. aastal. Saksamaal kandis paar nime “Dick ja Doof”, kuidas aga tunti neid USAs? Pat ja Patasson???? Hahaaaaaa;
23) Enne rahvusvaheliseks superstaariks saamist mängis see meesnäitleja peaosi Pedro Almadovari filmides „Matadoor“, „Iha seadus“ (La Ley del Deseo), „Naised närvivapustuse äärel“ (Mujeres al borde de un ataque de nervios) ja „Seo mind kinni“ (Atame). Kes? Banderase asemele Bardem - milleks kurat küll üle pingutada;
24) Praeguseks on tema nimi saanud Jaapani õudusfilmide sünonüümiks. Ta lavastas kulturfilmid „Ring“ (Ringu, 1998) ja „Ring 2“ (1999), samuti Hollywoodi filmi „Tume vesi“ (Dark Water, 2002). Kes? Miike, Nakata, Shiitake...Grrrr.....
25) Selle filmi avab ekraanile ilmuv lause: „Kättemaks on parim, kui seda serveerida külmalt – klingoni vanasõna“. Ajakiri Time nimetas seda parimaks tantsufilmiks pärast West Side Storyt. Milline kultusfilm? - eks ole Pöidlaküüdil pole Star Trekiga mingit pistmist, Kill Billist rääkimata;
26) Altai keelteperekonna esindajaid räägitakse laialdasel alal. Tuntud esindaja on näiteks mongoolia keel. Kuid mis on selle perekonna läänepoolseim esindaja, samuti ametlik riigikeel? - eks ikka türgi....
27) Lähtudes 1959. aastal ilmunud Robert Blochi romaanist ja aasta hiljem valminud Alfred Hitchcocki filmist, millist nime kandvas motellis pole soovitatav duši alla minna? - kes oli Psühhos motelli omanik? Ikka Bateside pere;
28) 1983. aastal korraldas ajaleht Última Hora küsitluse, millised on riigi ajaloo seitse kõige mõjukamat presidenti. Võitjad olid: Antonio José de Sucre, Andrés de Santa Cruz, Manuel Isidoro Belzu, Mariano Melgarejo, Aniceto Arce, Ismael Montes ja Víctor Paz Estenssoro. Mis riigis küsitlus toimus? Ja teeme nii, et Sucre ei viita Boliiviale, vaid Ecuadorile, eks?
29) Seda nime kasutati esmakordselt 11. sajandi Prantsuse eeposes „Rolandi laul“. Ordoney de Montaldo kasutas oma 1510. aasta raamatus „Las Sergas Esplandian“ seda nime, kirjeldamaks külluse maad. Nii võtsid nime omaks Hispaania asunikud, kui nad 17. sajandil ühe suure maatüki koloniseerisid. Mis tuntud kohanimest on jutt? - Florida või California? No ikka vale vastus kirja;
30) Milline on elanike arvult suurim põhjapolaarjoone tagune linn? - misajast on Rovaniemi see linn?
31) Miks läks tämbluku asemele kirja žiletiaparaat, ehkki küsimuses polnud poole sõnagagi sellele viidatud;
32) 1993. aastal avastatud Vostoki järv on sama suur kui Ontario järv ja seega üks maailma suurimaid mageveejärvi maailmas. Kus asub Vostoki järv? Miks ei läinud kirja ainuõige Antarktika? Tõesti ei tea;
33) 27. märtsil 1977 toimus lennunduse ajaloo rängeim õnnetus. PanAmi ja KLMi Boeing 747d põrkasid ruleerimisrajal kokku, tappes 583 inimest. Mis saarel see katastroof toimus? Ma lugesin päev varem selle kohta, aga Tenerife asemel pudrutasin Madeira;
34) Veebruaris 2005 valmis kiirrongivõrku laiendades maailma pikim maismaatunnel. Mäealune tunnel on 26,5 km pikk. Mis riigis see asub? Kus asub enamik suurimaid asju? Ikka Hiinas, aga sedakorda oli õige Jaapan;
35) Milline on pindalalt suurim merepiirita riik maailmas? - Borati kodumaa on ikka eriti mõttetu maa.

Nonii 35 potentsiaalset punkti saadud 120 lisaks ja tulemus olnuks rohkem kui rahuldav. Ilmselt mängis kaasa see, et teises pooles hakkas vaim kergelt väsima ja enam eriti ei viitsinud mõelda. Aga noh, üleliia ei virise... Oli hea mäng ja tuleval aastal tahaks jälle. Ja eks siis saab oma lollused ja vead heastada.

Reede, 15. juuni 2007

Eksamineerija rõõmud

Täna oli selle kooliaasta viimane tõsisem katsumus. Toimus üheksandike kolmas eksam. Üle 30 olid valinud kas ajaloo või ühiskonnaõpetuse. Andkem tõele au - rõhuv enamus viimatinimetatu. Miks? Pole õrna aimugi.
Minu roll eksamil seisnes niisama aja surnuks venitamises. Komisjoni liikmeks olemine on lihtsalt selline tuim osa. Pealegi ei olnud keegi neist minu poolt õpetatu, sest üheksandikud on kõik Bruntsi taktikepi (kaardikepi?) alt tulnud.
Seetõttu oli õhkkond suhteliselt pingevaba. Enamike näod olid küll tuttavad, ent mis ta nimi ka olla võiks? Noh... Mälumängurile paari tunni jagu pingutust... Mõningaste edukate väljamõtlemistega.
Eksamit (ühiskonda) ennast sirvides (eks see pannakse kunagi ka rekk-i kodukale üles) oli esimene reaktsioon üsna nõutukstegev. Tundus selline riukalik ja raskepoolne eksam. Samas oli palju punkte, kus oli võimalik vastus raamatust (põhiseadusest) maha kirjutada või siis oma arvamust esitada (mille eest lihtsalt peab punkte panema). Ajaloo töö oli raskem, kuna oma loba ajamine oli peaaegu välistatud ning ilma teadmisteta polnud miskit peale hakata.
Hiljem parandades oli endistviisi kerge tunne . See, et ma enamikku ei tunne, tuli ainult kasuks. Ja tulemused osutusid üsnagi headeks. Kolme saamine on lihtne (kellelgi ei õnnestunud läbi kukkuda)- niipalju siis eksaMINEERIMISEST. Nelja saamine polnud ka miski kunsttükk, neid oli vist suhtarvult kõige rohkem. Ainult viie saamiseks pidi natuke rohkem pingutama. Muidugi on ka vastik, kui näed, et mõnel õpilasel 1 puinkt viiest puudu ja seda puuduvat punkti pole kuskilt võtta. Ebaõnn. Aga üheksandik võib end lohutada alati sellega, et neid viie saamise võimalusi tuleb elus veel hulgim ette.
Pärast mõneteise töö parandamist tundsin end üsna kapsastununa. Kuuma (kuigi tuulise) ilmaga ajuründed on saatanast. Tulin kohe veebipäevikusse oma rasket saatust kurtma.
A igal juhul - respekt, üheksandikud! Mina arvan teist küll hästi pärast seda eksamit.

Neljapäev, 7. juuni 2007

Lapsesuu ei valeta

Mõnigi kord on laste suust tulev jutt hoopis arukam kui täiskasvanute oma. Mina tooksin siinkohal näiteks ühe eelnevat väidet tõestava lause: "Mina olen armastuse poolt ainult niikaua, kui see ei juhtu siis, kui "Mootorratturhiired" telekast tuleb!" Nõnda on öelnud üks 6-aastane. Päris tabav, või mis?