1. jaanuar peaks olema justkui mingite vahekokkuvõtete ja tulevikuplaanide seadmise päev, aga peas laiutab täielik tühjus. Ei mingeid kokkuvõtteid ja plaane! Kui möödunud aastat kuidagimoodigi meenutada, siis esimese teemana tõuseb esile töö küllus (sageli üleküllus) ning seejärel süümekad, sest kallite ja lähedaste inimeste jaoks jäi väga vähe aega.
Kas uus aasta toob ses osas muutusi? Ikka on nii, et uue aasta algul koostatakse nimekirju, et mida siis ära teha tuleks. Ind kipub tavaliselt vaibuma esimeste nädalatega. Parem mitte lubada, et olen parem inimene, et loobun söömisest-joomisest-suitsetamisest jne. Pahatihti ei tule sellest mitte kui midagi välja. Aga tööga on nii, et äkki õnnestub selleaastane suvi natuke vabamaks teha (kuna blogi loevad ka inimesed, kes neid ülesandeid jagavad, siis hakkab nende idee kohe ses osas töötama, et mu väikesed soovid juba eos kustutada). Vabaksjäänud aja kulutaks aga lähedaste seltsis. Loodan, et niimoodi ka õnnestub!
Uus aasta selles osas kärtsu ja mürtsuga ei saabunud, et oleksin kuskil suures seltskonnas melutanud. Vaikne äraolemine sobis sel aastal hoopis paremini. Vähemalt olid seltskonnas lapsed, kes päris vaikset olemist ei lubanud. Ja perepojaga mängitud mõttemängud hoidsid kenasti joone peal (st. ei lasknud ennetähtaegselt ära kukkuda). Kuigi veel õhtu hakul oli tunne, et mis sel aastal ikka rabeleda, puges õhtul hinge selline ootusärev tunne ja kogu seda aastavahetuse ilutulestikku vaadates oli meeleolu kaunis pidulik. Ei saa aastavahetuse melust kuidagi kõrvale hiilida.
Päeva soov: kõikidele sugulastele, sõpradele, tuttavatele, kolleegidele, õpilastele ja muidu toredatele inimestele head uut aastat!!!!! Olgu uus aasta teile edukas ja õnnelik! Teadke, et olete ka sel aastal mulle väga kallid!
esmaspäev, 1. jaanuar 2007
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
Oli jah pidulik tunne :)
Postita kommentaar