Lugesin hommikul Lauri postitust (zyxzewski-lauri.blogspot.com, ma ei viitsi linkida :) ) tülikate naabrite kohta, mõtlesin ise läbi, kuidas minul selles osas lood on olnud. Hullu pole. Olen suurema osa ajast elanud ikkagi eramajades, kus naabritega kokkupuutumine hoopis teisetasandiline. Praegu olen küll korteriinimene, ent naabrid häirivaks muutunud pole. Selliseid südaöiseid-varahommikusi mürgleid on üsna harva ette tulnud ja sageli on sellistele aru kiiresti pähe pandud (loe: mürgeldajate üürileping kipub peatselt lõppema).
Kõige stabiilsem rahurikkujast majanaaber mahubki aega, kui ma paar aastat Jõgeval elasin. Mingil hetkel (võimalik, et ta oli juba varem seal olemas, aga ühel hetkel asus tegutsema) ilmus majja minust korrus kõrgemale elama üks naisterahvas. Ja varsti oli peaaegu igaõhtune rutiin see, et võis kuulda pidevalt põrandale kukkuvate asjade, ühest kohast teise veetava mööbli, vastu seina tagumise jms. müra. Ei käinud see kogu aeg, aga sellise regulaarse intervalli järel kostus jälle tuhm mütsatus, kolakas vms. Kuna see tegutseja elas mu naaberkorteri peal, siis mind häiris see vähem, aga kõrvalkorteris elanud naabrid läksid sellest kolistamisest päris pöördesse (mees oli selline jota ja nõrganärviline), seetõttu hakkas kolistamist assisteeruma kõrvalkorterist kostev valjuhäälne ropp kisa. Üks kord kargas mees isegi minu ukse taha kolkima, pidades mind kurja juureks, ent ta sai kiiresti oma eksimusest aru. Paraku andis siunamine kolistajale veel jaksu juurde. Mõnel korral, kui teda keelamas sai käidud (näiteks alustas kolistamisega kuskil südaöösel), siis järgnes sellele tõeline lõhkumiskontsert.
Leebema vormina harrastas majanaaber korteriukse avamist ning selle suure pauguga kinnilajatamist. Ning kui talle seda pahaks sai pandud, saime kuulda temalt, kui kõrini tal meist on ja kuidas me tema selleni viinud oleme. Niuks!
Politseil polnud midagi teha, sest probleem oli selgelt meditsiiniline. Aga sama ootamatult kui see mürgel algas, see ka mõni kuu hiljem lõppes. Ilmselt suunati ta lõpuks sinna, kuhu vaja või sai ta head rohud, mis maailmapildi jälle natuke selgemaks tegid.
kolmapäev, 31. oktoober 2007
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar