Täna hommikul vaatasin Tähelaeva saadet. Külaliseks oli Villu Tamme. Nagu arvata oligi, käidi ka minu teise leivaisa juures ehk siis Ristikus. Tuulekas sai natuke Villut kiita (asja eest loomulikult!) ning kogu melus käis minugi nimi jutust läbi. Nojah, need on need raamatud, mille järele ma koolivaheajal kindlasti lähen.
Tore oli seda saadet vaadata, kuna Villu on võrratult lahe tüüp. Tunnen teda küll ainult nurkapidi, ent see pole takistanud üldise positiivse hinnangu tekkimist. Omal ajal laulis terve meie klass vahetunni ajal superhitti "Tere perestroika!". Hilisemal ajal olen käinud paaril J.M.K.E. kontserdil. Uhkeim elamus oli vast 1990. aastal, kui minusugusel tollasel pubekal õnnestus Villult saada kontserdipileti tahaküljele autogramm. Pidin uhkusest lausa lõhkema! Ja alles on see autogramm!
Nüüdseks oleme kokku saanud läbi Ristiku ristsõnanduses. Mardika (see ta koostajanimi) sõnad on alati huvitavad ja vaimukad. Ise, kes ma peatselt ka koostajana hakkan oma esimesi samme tegema, võtan kindlasti ka temast snitti.
Aga ennekõike jään teda hindama kui kompromissitut võitlejat ja vingete laulude autorit. Punk ei ole veel surnd.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar