Kodu keset põldu

Kinnisvaraarendus on viimastel aastatel käinud täistuuridel. Arendatakse arendatavat ja arendamatut. Üheks selle arendamise osaks on linnalähedaste asumite teke. Näiteks linnast väljuvate peamiste teede äärde ning nende vahetusse lähedusse. Kuna mina sõidan peamiselt mööda Viljandi maanteed, siis panen tähele sealtoimuvat. Ei ole ka see tee erand. Paaril viimasel aastal on sinna kerkinud kümneid uusi säästuelamuid. Mõni näeb välja kobedam, mõnes peaks teine mees oma koeri, aga olemas nad praeguseks on. Ilusti paistab silma inimeste rahaahnus. Muidugi eriti nende, kes neid piirkondi arendavad. Ehituskvaliteedi seisukohast sõna ei võta, aga oleks väga üllatav, kui seal oleks kasutatud või kasutataks kalleid ja häid materjale.
Põhiline mõte, mida ma sellist elurajooni vaadates mõlgutan, on see, et kas need inimesed tõesti mingitki privaatsust ei taha ega eelda. Majad on ehitatud tihedalt kobarasse kokku. Majade vahe on kõige rohkem 3-4 meetrit. Aknad nii lähestikku, et see, kes kardinaid ette ei tõmba, eksponeerib oma eraelu detaile ka naabritele (või õigemini saavad naabrid sellest täiesti tahtmatult osa, sest seda ei ole lihtsalt võimalik ignoreerida). Nojah, inimesed on tulnud ilmselt kuskilt kivilinna karbist ning seetõttu ollakse harjutud, aga kas see on tõesti asja mõte. Ise kujutan ette, et mida kaugemal teisest, seda parem... Samas arendajale jälle kokkuhoid. Kujutage ette kui palju vähem tuleb kulutada raha trasside jms. rajamiseks, kui majad lähestikku.
Viimasel ajal on aga areng kängumas. Nii mõnigi põldude keskel asuv kodu ei taha enam jõudsasti sirguda. Langus vist???
Minu isiklik lemmik seriaalist Kodu keset põldu asub paar kilti linna piirist Viljandi poole. Esmalt kerkis sinna suur mullavall, mis nüüdseks on kattunud paksu maltsavõsaga. Valli taha hakkasid aga kerkima pisemapoolsemad eramud, mis kohe eriti tihedalt kobaras. Sinna tahaksin kodu küll... Mõtleks vaid - ärkad hommikul ja vaatad maltsamerd oma akna taga kõrguval vallil, hommikukohvi juues vaatad, kuidas naaber sama asja teeb jne. Tõeliselt armas tulevik! Sellist Eestit me ju tahtsimegi!