Elu nagu õudusfilmis

Mõte eelseisvast salongiõhtust ei tekitanud mingeid erilisi emotsioone. Eks ole teisi nähtud ennegi. Mõni päris hea, mõni mitte eriti. Salongiõhtu pealkirjas mainitud teemal tundus siiski päris hüva ideena.
Asjad hakkasid kiiremini liikuma, kui mind paluti žürii liikmeks. Ühelt poolt ju kohustus, aga teiselt poolt selline meeldiv olukord ikkagi. Nõustusin ning otsustasin endale mingisuguse maski sebida. Selgus, et maski sebida polegi nii lihtne. Lõunakeskuse karnevalipoest leiab kõik eluks vajaliku klouniks kehastuja, kuid mõrvarihakatis jääb küll tühjade pihkudega. Mingid haledad mängunoad ja kunstveri olid üsna mage värk. Lõpuks saabus päästeingel tagatoast koos miski lastekostüümiga. Kostüümi jätsin igaks juhuks proovimata, aga mask oli küll aus asi. Rendilepingu sõlmimine oli lausa möödapääsmatu.
Reede õhtuks olid kõik klassid ette valmistanud väikese õudusfilmi ning kooli aula täidetud vähem või rohkem kostumeeritud peletistega. Eelhäälestus oli igatahes positiivne. Hiilisin ringi mask peas ja vahe pussnuga käes lootuses, et keegi mind ära ei tunne :).
Žürii lauas oli tore kohata endisi õpilasi ja muidu toredaid inimesi :). Pakuti head ja paremat, mis maski tõttu jäi mul aga manustamata. Korraldajad (11 A) olid saalis loonud erilise õhkkonna, mis temaatiliste filmide vaatamisele väga palju juurde andis. Filme oli palju (kokku 10 vist) ning kõik pole enam meeleski, aga see, mida ma nägin, näitas ennast hästi. Muidugi ei saanud paljud tegijad üle ega ümber sellistest filmidest nagu "The Grudge" (muide japside originaal on parem), "The Ring" (samad sõnad, mis eelmistes sulgudes) jne. Noorsugu suutis aga näidata amatööride kohta üllatavalt kõrget taset ning nii mõnigi film paitas (kriipis?) silma.
Meeldejäävamateks elamusteks kujunesid 11 A, 12 A, 10 B, 9 A ja õpetajate filmid.
Õpside oma oli kohe eriline üllatus, sest vaikselt nurga taga seda tehti, ent välja kukkus lausa eeskujulikult. Süžee järgmine: õpetaja (Eesti Vabariigi teenelise lätlase kehastuses) siseneb klassi, aga õpilased ei tee märkamagi. Tunni arenedes ignorantsus suureneb ning õpetajat hakatakse loopima igasuguste asjadega. Õpetaja taandub klassist. Kodus voodis magades ühtäkki õpetaja ärkab, tõuseb nagu zombi ja nuga käes siseneb sinnasamasse klassi, korraldades tõelise rappimise. Ent lõpuks ei selgugi päris täpselt, kas tegemist oli lihtsalt õpetaja horrorunenäoga või mitte. Sellised natuke lahtiste otstega lood sobivad mulle vägagi.
Tore on olla žüriis juhtudel, kui on teada, et võidab sõprus. Väga suurt vastutust ega pinget seetõttu ei ole ning saab lihtsalt asju nautida. Minu jaoks möödusid need 2 tundi väga kiiresti. Järelikult kvaliteetne meelelahutus. Tänud 11 A! Kindlasti parim salongiõhtu, mida mina olen JG-s näinud.

Päeva mask: no ikka see scarymovielik lõust, mida terve õhtu kandsin. Järeldus on see, et see kes tahab seda maski kanda mõnel tapatööl, peab selle roima võimalikult kiiresti sooritama, kuna muidu hakkab maskiga hullult umbne. Õhtu lõpuks oli mask kaetud seestpoolt hingeõhust eraldunud veega ja see ei olnud üldse lõbus tunne. Aga korra ju võib sellist tunnet kannatada. Ärgem unustagem, et kunst nõuab ohvreid.