Reisiärevus

Homme alustan oma senise elu pikimat reisi. Väljamaal õnnestub olla korraga üle kahe nädala. Viimastel päevadel on nii mõnedki sõbrad-tuttavad küsinud reisiärevuse kohta. Muidugi on ärevus sees. Reisi enda pärast ei põe, sest enamik asju on ette-taha ära tehtud ja endal jääb muretseda ainult marginaalsemate asjade eest. Ja iga probleem leiab oma lahenduse. Varem või hiljem.
Praegu on ärevus pigem sellest, et nii palju asju on tulnud teha või on veel teoksil. Et ei unustaks dokumente korda ajamast, raha vahetamast jne. Kuni pisidetailideni nagu hambaharja ostmine. Eraldi esiletõstmist väärib adapter, mis on vajalik selleks, et Euroopa elektriseadmed sobiksid Ameerika vooluvõrku. No kasvõi näiteks mobiililaadija. Rabelemist parasjagu. Lisaks veel kirjatööd, mis tuleb ette ära teha jne.
Varsti on paras aeg reisikott ära pakkida ning siis Tallinna poole teele. Homme läbi Pariisi ja Washingtoni Columbiasse. See on siis Lõuna-Carolina pealinn, mitte see riik. Sinna riiki satuksin ilmselt ainult siis, kui tunneksin kõrgendatud huvi kokaiini vastu.
12 tundi lennusõitu. Saab olema kaunis kurnav. Aga elab üle. Kui arvutisse pääsen, kirjutan reaalajas reisimuljeid ka. Aga kui ei, siis kannatame kaks nädalakest! Olge tublid!