Kui ülemus kunagi novembris mu juurde tuli ja rääkis mingist projektist, ei äratanud see minus esialgu mingeid tundeid. Mingi kallis ja kauge reis, miski eurovärk. Keda see peaks huvitama? Eks sai klassides räägitud ja selgus, et huvi on siiski täiesti arvestataval määral olemas. Esialgne lootus jääda lihtsalt mingisuguse kiibitseja rolli kustus kiiresti. Kogu asjaajamine oli nüüdsest minu rida.
Esimene küsimus - kuidas sinna üldse saada? Srasbourg, europarlament, Euroscola. Just nagu mitme tundmatuga võrrand. Reisibüroode suhtumine hämmastas. Et, kui just väga tahan, siis võime ju uurida kah... Kuniks jõudsin Baltic Toursi ja sealse reisikonsultandi Eva juurde (mida iganes sa ka praegu teed, minu siiras tänu sulle!). Väga asjatundlik ja kannatlik konsultatsioon, mis viiski ainuõige marsruudini Tallinn-Frankfurt-Strasbourg. Kui selgus, et lennupilet ei tule ka nii kallis, kui eelnevatel käijatel, oli rõõmu muidugi topelt.
Järgnev aeg oligi üks suur asjaajamine - rahade kogumine, broneerimine, rahade sissemaksmine jne. Õnneks oli aega piisavalt palju ning kogu orgunn ei paiskunud ühte suurde musta kaosesse.
Natuke abi oli eelnevalt sealkäinute muljetest. Üldine hinnatase, võimalikud raskused jne. Seetõttu polnud tegemist vettehüppega tundmatus kohas. Siiski-siiski, vara hõisata. Hotelli broneerimisest pole ju veel sõnagi olnud. Mina oma puise inglise keelega Prantsusmaal hotelli tellimas. Kõlab ju intrigeerivalt?
Aga sellest kirjutan näiteks homme-ülehomme.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
eino vunderpaar küll, aga kas lugu jätkub ka? Innukad fännid
Postita kommentaar