Postitus. Eile lihtsalt ei viitsinud. Mina ei kuulu nende hulka, kes vana-aasta õhtul rahulikult tuduma lähevad (või muidu konutavad)ja uusaasta hommikul nagu igal teisel tavalisel argipäeval ärkavad. Uue aasta vastuvõtmine on väga eriline sündmus ja seda tuleb ka vastavalt tähistada. Viimase 10 aasta jooksul on vist ainult üks aastavahetus olnud selline, kus olin täiesti ihuüksi ja vaatasin videolaenutusest võetud filme. Ja uue aasta saabudes ei läinud isegi õue. Aga see oli ammu. Ja ma vist tõesti ei viitsinud. Või olin ma haige. Või mõlemat.
Ega's aastavahetus pea olema ilmtingimata suur mürgel, aga kui nii kujuneb, pole ka paha. Sel aastal võõrustasid mind Insu ja Silja (vaadakem tõele näkku - viimastel aastatel on see lausa traditsiooniks saamas :) ) ning see pidu ja seltskond oli just täpselt see, mis olema pidi. Natuke ebaadekvaatne, ent mitte sugugi ebameeldiv.
Ootusärevus, tark ja mitte nii tark jutt, parimad söögid ja joogid (see pesemata kartulisalat oli tõesti väääga maitsev!), uusaastaõnnitlused, pürotehnika (olin sel aastal terve arsenali endale soetanud - enamus oli küll üsna mannetu, ent vähemalt oli lõbus sellega jännata!) ja uusaastatrall. Aeg läks kuidagi märkamatult.
Hommikul kell 7 tervitasin uue aasta saabumist USA idarannikul ja selleks korraks pidu läbi oligi.
Tänan kõiki ilusate soovide eest (mõni tervitus oli küll väga ootamatu, ent see-eest äärmiselt meeldiv) ning soovin kõigile palju kordaminekuid uuel aastal. Olge mõnusad ja külastage mu blogi ikka ja jälle!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
Lubasin siin just endamisi, et ma ei hakka kunagi salatit pesema ;)
Kuigi ilmselt meenub see tegevus mulle alati, kui plaanin salatit tegema hakata:)
Aga pidu oli tore jah, väikeste nüanssidega on kõik uusaastaööd olnud omamoodi armsad ja erilised.
Tule jälle!
Postita kommentaar