Kui rääkisin sõpradele-tuttavatele, et mulle peatselt breketid pannakse, olid reaktsioonid erinevad. Enamik pidas seda siiski kas lahedaks või huvitavaks. Oli ka neid, kes imestasid, et nii vanadele veel selliseid asju paigaldatakse. Mjäu.... Ma ei ole vanaaaa.... Võrreldes suurema osa oma kolleegidega olen ma alles poisinolk :).
Ja pealegi, kui mina olin magusas vanuses (no nii 15 - 18), siis selliseid imeasju veel ei tuntudki ja kui olekski, siis poleks mul nende jaoks raha olnud.
Nüüd aga pärast põhjalikke konsultatsioone ja uuringuid otsustati mulle need paigaldada. Miskid hambad pidid natuke liiga palju kuluma, kuna nad pole oma ideaalses asendis jne. Arst oli lahke ja asjalik ning mul ei ole teha muud, kui ainult teda usaldada.
Igatahes loeti sõnad peale, mida süüa ja mida mitte (hüvasti krõpsud, burksid, cocacolad, aga ka toored porgandid....), kuidas hambaid hooldada jne. Täna sain ülemise rea paika. Paar tundi pärast panemist on suus hästi naljakas tunne. Midagi on kohe väga üleliia. Hästi imelik. Ent mitte ebameeldiv.
Olles jälginud breketitega õpilasi, tekkis see kartus, et naeratus on liiga raudne. Või siis metalline. Aga nagu selgus, on ka valgeid breketeid, mida praktiliselt näha polegi. No aga uue kogemuse valguses hakkan ma esialgu oma naeratust nüüd kindlasti varjama. Nagu mingis hambapastareklaamis. Eks peab siis mulle märkuse tegema, kui käsi kogu aeg suu ees on.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar