Mis pleieris kuulukse? Vol.2

Jätkaks mõni aeg tagasi alustatud muusikaliste lemmikute loetlemist. Niisiis:

16) Rammstein - Kunagi, aastat 10 tagasi, vaatasin David Lynchi väga segast autorifilmi "The Lost Highway" ja seal mängis mingil hetkel jõuline saksakeelne rock. Rammmmmmm-staaiiiiiinnn... Jne. Uurisin välja, et bänd kannab looga sama nime ja muugi kraam kõlbab kuulata. Pealegi mängis bändi regulaarselt legendaarne sakslaste musakanal VIVA. Kõlbab kuulata siiani, ehkki vahepeal tuli neilt toodangut nõnda palju, et mul järg siiani sassis :).
17) Smashing Pumpkins - juba Billy Corgani lauluhääles on miskit. Siiski liiga vähe kursis nende loominguga, et siin mingit üldistust tegema hakata.
18) Björk - Iceland, Iceland, über alles! Kunagi eelmiseid ameteid pidades ja mööda Lõuna-Eestit autoga ringi sõites, mängis alati automakis Björki kassett.
19) The Smiths - popiklassika. Morrissey on üldse üks paremaid lauljaid. Mõni tuttav lõpetas nende kuulamise seejärel, kui mõned Smithsi mehed kapist välja tulid. Aga see ei puutu minu arvates asjasse. Every Day Is Like A Sunday...
20) Röövel Ööbik - lemmik juba pubekaeas. Nemad ju tegid palju aastaid tagasi valmis töötluse mõnest ABBA loost ja need olid ikka väääga kreisid. Arvestades seda, et tegelikult on pillimäng ja laulmine nende puhul täiesti kõrvaline asi. Siiski - nende suur tagasitulek ("Supersymmetry") näitas juba uut taset. No ja see on hea!
21) Sepultura ja Soulfly - elas kord kaugel maade ja merede taga mees nimega Max Cavalera. Tegi karmi metalli. Ja ükskord käinud isegi Brasiilia džunglis pärismaalastel külas. Siis tehti indiaanimetalli. Vot see oli lahe! Hiljem läks Max Sepulturast ära ja tegi oma projekti. Sepultura jäi alles ja nii nad võidu plaate teha vehivadki. Kuid on asju, mida siiani kannatab kuulata.
22) Sõpruse Puiestee - kui mõtled ja mõttega kuulad, leiad päris sügava sõnumiga lugusid. Ja eesti muusikute hulgas intelligentsema muusika tegemine on juba iseenesest tähelepanuväärne.
23) Galaktlan - pikka aega ma mõtlesin, et mis pagana moodi peaks seda muusikat määratlema. Lõpuks määratleti minu eest - ulmemuusika. Kuulad ja tõesti - väga ebamaise kõlaga helid. Samas väga lummav. Väga hea lugu on "Sünnipäev". Annab täpselt edasi selle elevil-rõõmsa meeleolu, mis inimest (vähemalt mind) tema sünnipäeval valdab.
24) No-Big-Silence - loendasin ära, et olen käinud neljal NBS-i kontserdil. Kusjuures mitte ühelgi, kus nad oleks olnud väljareklaamitud peaesinejad. Lihtsalt ühed paljudest. Aga nad on ennast alati peaesinejaks mänginud. Nende live on super. Ja nende viimase plaadi "War In Wonderland" kujundus on ka täiesti omaette tase.
25) J.M.K.E. - Villu...Villu? Villu! Parim asi, mida ma selle bändiga seoses olen kuulnud, oli üks väga ammu nähtud telesaade, kus lasti lugusid erinevatelt artistidelt ning paluti neid kommenteerida Toompea politikaanidel (poliitkaanidel?) ning Eedik (juba tollal oli ta sadulas...:( ) lausus mõtliku häälega: "Nad on maininud mind ühes laulus ja see tegi mind kurvaks" (või midagi sellist). Nooohhhh...
"Saab riigikeeleks vene keel
Ja keskuseks saab "Dvigatel"
Ja Väljasest saab dissident
Ja Koganist saab president
Ja sitamaja taga maas
Lamab Edgar Savisaar
Põiki Marju Lauristini peal."
Ühiskonnakriitilisus, inimeste konnasilmade peal tallamine, nende kõrva ääres äratuskella tiristamine on see joon, mida Villu & Co. ajanud. Ning mõtlemisvõimeline on seda juba ammu märganud. Jätkugu veel energiat sama rida edasi ajada!

OK! Hetkel aitab! Eks mingil ajal järgmised lemmikud!