Selle nädala uudiseks, mis mind kõige rohkem liigutas (jättes välja Heath Ledgeri surmateate.. Plaanisin sellest just kirjutada, aga Rallu suutis oma blogis enam-vähem kõik olulise tema kohta ära öelda... R.I.P. Heath!), oli sakslaste protestiavaldus Bochumi linnas, kus avaldati meelt Nokia otsuse vastu sulgeda linnas asuv tehas. Nokia selgitused on muidugi paras kapitalistlik lapsesuu, et sorry palgakulud on liiga kõrged, kohe-kohe Rumeenias odava tööjõuga tehas valmimas ja sakslased imegu käppa.
Sündmus on kindlasti sellele linnale katastroof. Tuhanded töötuks jäävad inimesed, probleemsed tulevikud jne. Kurb mõelda! Lootuskiirena mõjub asjaolu, et õnneks ei ole sakslane selline mõttetu lambuke nagu mõne teise rahvuse esindaja. Neis on piisavalt palju kodanikujulgust ning igasugustele ratsa rikastujatele juletakse anda vastulöök. Nii on lubanud paljud sakslased edaspidi boikoteerida Nokia toodangut. Kindlasti avaldab see suurkontsernile mingit mõju kui kasvõi osadki inimesed julgevad röövkapitalismi vastu astuda.
Minagi olen täna sakslane. Mul on juba pikemat aega plaan oma moraalselt ja füüsiliselt vananenud telefon uue vastu välja vahetada. Mu praegune telefon on Nokia ja ka uus telefon olnuks Nokia, kuid nüüd enam mitte. Uue telefoni ostan mõne teise firma oma. Ma tean, et see kõlab väga sinisilmselt ja idealistlikult, kuid ma olengi maailmaparandaja ning usun siiralt, et kõik saab alguse ühe inimese panusest. Miks mitte olla esimene?
Siin üks pilt sellenädalaselt protestimeeleavalduselt Bochumis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar