Mõnikord on minu jaoks mõistetamatu, et kaasinimesed arvavad mul olevat oskusi ja võimeid, kida mul tegelikult ei ole. No näiteks sain jõulude ajal kokku oma hea tuttavaga, kes oli parasjagu väljamaalt Eestis käimas. Jutu käigus ta tegi järsku ettepaneku, et kuna tal on soov läpakat osta ja mina arvutitest kõike tean (just niimoodi ütleski :) ), siis võiksin ma koos temaga miski päev seda ostma minna.
No mõeldud-tehtud. Mind ajendas minema pigem soov inimest aidata, kui see, et ma arvutitest kõike tean.
Šoppingutuur pikaks ei kujunenud. Muidugi soovitasin esialgu talle kui naisterahvale roosat tooni läpakat, ent ettepanekule järgnes naerulagin. Kolmandas poes nägin aga ma umbes täpselt sellist arvutit, mis võiks absoluutselt hästi talle sobida ja soovitasingi tal kaupa teha. Patsiga poisid said oma müügimehe oskusi samuti demonstreerida. Lasin neil pikalt kõneleda ja kiita, kuigi otsus oli ilma selletagi tehtud. Minu kasutegur ostmisel seisnes tõesti selles, et ma üht läpakat silmitsedes ütlesin, et see paistab suhteliselt normaalne. Seda tausta, et mul iga läpaka suhtes reaalsed teadmised on, mul loomulikult pole. Pärast tuli meelde ka, miks ma vaistlikult selle läpaka kasuks otsustasin - ma puutun seoses tööga taolisega kokku. Kindla peale minek!
Järelikult oli debüüt arvutikonsultandina päris edukas! Vähemalt oli sõber rahul. Lõpp hea, kõik hea.
Aga aastagi lõppemas. Ilusat sellegi lõpetamist. Ja neile, kellel täna sünnipäev (ma mõnda isegi tean ;) ), palju õnne sünnipäevaks! Igal juhul - pidutsegem!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar