Sain just mõni minut tagasi teada, et Aarne Steinbach on surnud. Otepää mees... Mälumängur, sõber. Muidu tore inimene. Kohe väga tore. Hea huumorisoonega ja puha. Rääkides just ühe sõbraga, mainis tema, et Vanal Bachil (nii me teda kutsusime) polnud isegi vaenlasi. Nii mõnus ja vahva inimene.
Aga surm ei vali. Võtab meid kõiki. Kahjuks väga sageli neid kõige paremaid. Ja ülekohtuselt vara - alles see oli, kui tema 50. sünnipäeva peeti.
Oi bljäääd... Ei oskagi rohkem midagi öelda... Kurat-kurat-kurat...
Avaldan siinkohal kaastunnet kõigile, kes Vana Bachi tundsid ja temast lugu pidasid. Jää hüvasti, hea sõber! Sinust hakatakse puudust tundma!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar