Eelmise nädala neljapäeval õnnestus osaleda iseenda mälu korraldatud mälumängus. Hommikusöögiks sõin ikka putru. Aga kodunt välja tulles oli nagu peast pühitud, et kas elektripliit sai välja lülitatud või mitte. Ja niimoodi see küsimus peas ennast kerima hakkas. Lülitasin? Ei lülitanud? Lülitasin? Ei lülitanud? Blaaahhh... Justnagu mingi krdi karikakramäng.
Aga koolis töötamisest on kasu küll. Niipea kui tööga pihta hakkasin, polnud lollidel mõtetel enam peas kohta ja pseudoprobleem kadus nagu tina tuhka. Õhtul koju jõudes võisin muidugi veenduda selles, mida ma kogu aeg olin tegelikult arvanud - elektripliit oli iseenesestmõistetavalt välja lülitatud. Aga ju need asjad käivad mul nii automaatselt, et aju ei jõua seda käeliigutust ära fikseerida. Ja siis miski keskus kuskil peakolus hakkabki signaale saatma.
Õnneks on elektripliit ka ainuke elukas, mille suhtes mul vahel kahtlusi tekib. Muus osas ma oma pead vaevata ei viitsi. Mälumahtu niigi piiratud hulk.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar