reede, 28. detsember 2007

Naarits annab riigile maa ostueesõiguse

Vot nii kõva mees olen. Loomulikult ei tee ma seda ilusate silmade eest, vaid riik annab mulle ilgelt pappi. Ja minul mõnus elu pikkadeks aastateks. Heh... Hall kardinal olen...
Kui nüüd tõsiselt kirjutada, siis guugeldasin natuke ja leidsin Postimehest just sellise endaga haakuva artikli pealkirja. Muidugi oli juttu minu haruldastest nimekaimudest. Aga elevust selline pealkiri kahtlemata minus tekitas.
Muidu pole mul aga miskit maad, mida riigile müüa või anda. Ja parem ka. Selle aasta teemaks niikuinii mingite sellide kahtlased maavahetused. Ning oi kui ilmsüütu ilmega nad seejuures on. Lihtsalt tülgastav!
Liigne ahnus ja parseldamine teeb kellegi õnnelikuks või? Võibolla teebki, aga ma leian, et tegelikult nad õnnelikud ei ole. Nad on oma ahnuse orjad. Pidevalt on tarvis midagi juurde sebida ja see sunnib vaesekesi välja mõtlema üha uusi skeeme ja nippe. Ja see pidev sahkerdamine võtab neilt järjest rohkem elujõudu. Haledad olete, sõbrakesed! Aga ise nad selle tee valinud on ning tuleb see ka lõpuni käia.
Kusjuures - ausa inimese elu on palju huvitavam. Mina küll ei kahetse.

Kommentaare ei ole: