Eilne p2ev kulus peaaegu t2ielikult survivorite kannatuste kuulamisele. Igayhe lugu oli v2ga m6juv ja liigutav, kuid nagu teada, eestlastele see k6ige suuremat muljet ei avalda, kuna meil on samasuguseid lugusid kuhjade kaupa vastu r22kida. Ameeriklased olid muidugi shokis, oli neidki, kes lugusid kuulates nutta lahistasid. Nojah... Vaat' mida t2hendab aastakymnete pikkune elu jumala selja taga. Samas muidugi on vale nii otse v2ita, kuna ilmselt neile assotseeruva kohe mingid lood Vietnamist, 9/11 jms. Igatahes otsustati p2rast mitmetunnist kuulamist teha pikem paus, sest osad olid saadud emotsioonidest oimetud. Ja t6esti - tundsin minagi end terake kurnatuna.
Teisip2vane ettekanne Eestist oli meile yhtlasi l6putoo eest. Teised peavad veel k6vasti pingutama, et saada seminari l2bimist ja ainepunktide saamist kinnitav paber. T6si kyll, ma ei tea, kas selline paber meile yleyldse antaksegi. Ent loodame parimat.
Eilne ja t2nane p2ev on ilma suhtes kohutavad - tundub nagu oleks Columbias avatud p6rgu filiaal. Meie eestlastena v6tame seda naljana ja ytleme, et natuke jaheda sauna moodi, ent tegelikult on asi naljast kaugel. Eilne ja t2nane temperatuur on kuskil + 37 kraadi. Ikka Celsiuse skaalal. P2ris piinarikas oli t2na hommikul kylastada kesklinnas asuvat memoriaalparki. Sedav6rd kuum.
6nneks hakkab asi l6pule j6udma. Juba homme p2rastl6unal j2tame v2ikese ja armsa Columbia ning siirdume p22linna. 2revus hakkab j2lle v6imust v6tma. Aga enne pisike l6bus l6pu6htu koos toredate ameerika kolleegidega.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar