Olen Columbias. Ikka selles linnas, mitte riigis. Eile Tallinna lennujaama check-in'is tibi kysis ka, et kas Columbiasse sattumiseks t6esti eraldi viisat vaja ei ole ja saab ainult USA viisaga. Mis seal's ikka...
Reis oli pikk ja kurnav. Kohutavalt palju lendamist ja solgutamist. Pariisi lennujaamas kulusid k6ik kolm lendudevahelist tundi uuele lennule minemisele. Tore kogemus oli see, et sai lennata erinevat tyypi lennukitega. Tallinnast Pariisi lendas tavaline Boeing, yle ookeani ligemale 400-kohaline monstrum ja Washingtonist Columbiasse ainult 50-kohaline pisike lennuk. Aga ikka reaktiiv, mitte propelleriga. Igasuguseid piletiesitamisi, ylekuulamisi jne. on nii palju olnud, et neist on t6sine siiber. K6ige pikem peedistamine oli Pariisis, kus ikka p6hjalikult usutati, miks, kuhu, kellega, millal jne. L6puks sai 6nneks tyyp ise ka aru, et pingutab yle ja halastas meile. Washingtonis oli tollis umbes 10 minutine ylekuulamine, aga sealne ohvitser oli ekstreemselt s6bralik ning k6ige rohkem pakkus talle huvi ja yllatust fakt, et Eesti on ka Euroopa Liidus. Igatahes vaga meeldiv vestlus, ainult aega kulus paljuv6itu.
Columbiasse kohale j6udes tabas kuumus nagu haamriga. Siin t6esti palav. Mulle tuleb meelde enda maasauna pesuruum, kuhu leiliruumist natuke kuumust j6uab. Muidugi ajab see higistama, siin pole asi aga 6nneks nii hull. Aga me pole ka jooksnud ja paris keskpaeva nainud, see oli alles hiline 6htu...6nneks on ruumid korralikult konditsioneeritud ja sellest tingitult jahedad. Mind ja reisikaaslast Indrekut tervitas meie v66rustaja Selden Smith (vitaalne ligemale 80ne papi) koos oma naise naise Dorothyga. Kaisime soomas barbecued (siit see parit ju ongi!), tutvusime Seldeni autoaknast linnaga (veeeeerrry beautiful) jne. Esimesed paevad oleme majutatud kohaliku ylikooli kylalistemajja, mis on ka igati luksuslik. Ameeriklased armastavad mugavust ja see paistab igal sammul silma. A mis meil selle vastu. Kuigi selline poputamine ja hoolitsemine tekitab pikapeale veidike kohmetust.
Magama saime eesti aja jargi kell 5 hommikul (ajavahe - 7 tundi) ja mina arkasin kell 12 (mis siin on omakorda kell 5 hommikul jarelikult). Tundub et ajavahe saab pisike probleem olema, sest praegu on kyll vaga unine olek, kuigi Eestis on juba parastl6una.
Kirjutan seda postitust Columbia College'i arvutiklassist, mis vaatamata varajasele hommikutunnile on kenasti avatud. Tana laheme linnaga lahemat tutvust tegema. Jargmise kirjutamiseni!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar