Aga ei ole Kuu kuhugi kadunud. Ja kui ongi, küll varsti uuesti välja ilmub. Jäin mõtlema lihtsalt selle üle, et mis asjad armastavad mul ära kaduda. Ning ära sa märgi - välja mõtlesin...
Kõige tavalisemalt on kadunud erinevad puldid, aga nende kaotsisolek ei kesta kuigi kaua, sest paari minuti jooksul leian ma nad kuskilt riiuli pealt, diivani vahelt vm. uuesti üles. Aga nende asjade edetabelis, mis kaovad ja jäävadki kadunuks, on raudselt esikohal kindad. Alates eelmisest sügisest on mul kaotsi läinud vähemalt kolm paari.
Esimese paari tõmbasin kuhugi vastu katki ja unustasin nad meelega kuhugi maha. Teine paar jäi ühel talvisel hommikul Tartu-Tallinn kiirrongi. Tüüpiline värk... Hommikul oli kergelt krõbe ilm ja panin kindad kätte. Rongis võtsin nad käest ja panin kõrvalistmele. Läksin rongist maha ja sinna need kindad jäid. Alles paar päeva hiljem tuli meelde, kui külm jälle sõrmeotsi näpistas.
Viimasest kindapaarist otsutas plehku panna üks. Kuhu ta küll jääda otsustas, ei tea. Aga plehku ta pani.
No ja muud pole üle jäänud, kui jälle uued osta. Kuni järgmise müstilise kadumiseni. Mina kusjuures kindaid armastan, aga mina järelikult neile ei meeldi. Miks nad muidu mu juurest ära tahavad.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar