kolmapäev, 3. oktoober 2007

Must Hate Dogs

Eile ühe tunni ajal kooli naabermaja õuest ulguvat koerakoori kuuldes tuli mul meelde, et ei salli ma eriti neid seesinaseid elukaid. Ilmselt olen ses osas paljudest inimestest oluliselt tundlikum. Aga Lõvi tähtkujus sündinuna ja muidu kiisuna kipub penisid nähes selg vägisi küüru tõmbuma.
Muidugi on enamiku kutsudega suhted täiesti normaalsed - ei häiri mina neid ega nemad mind, aga on ka erandeid. Kui hakkasin meelde tuletama juhtumeid, kus kutsudega on otseseid sõjakaid kokkupuuteid, tuli meelde kümmekond korda, kus mina olen lidunud ees ja koer lõrisedes järel. Ja ma ei teinud midagi selleks, et neid pahandada. Ainult sellest piisas, et ma nende vaatevälja ilmusin.
Meenub ka kümmekond korda, kus koer lidus ees ja raevunud väikene kiskja kannul. Need korrad on seotud ennekõike mu rattasõitudega. No on ju mõningatel elukatel kombeks rattureid taga ajama söösta. Mina sellest plaanist aga vaimustuses pole olnud. Viimane kord ajasin üht peni taga rattapumbaga. Ega ma siis teda nüpeldada kavatsenud, lihtsalt tuli kombeid õpetada.
Kõige koomilisem ja imelikum juhtum koertega oli aastat kümme tagasi sügistalvises Tartus. Kablutasin tööasjus mööda üht äärelinna tänavat, kui järsku tundsin, et üks jalg muutus ootamatult raskeks. Astusin veel sammukese ning siis peatusin ja viskasin pilgu maapinna suunas. Minu suureks hämmastuseks nägin üht pisikest nähvitsat, kes salamisi oli klammerdunud mu saapakanna külge. Kukkusin siis suurest ehmatusest seal tänaval mõõkade tantsu vihtuma ja suutsin niimoodi krantsi maha raputada ning suunata ta tagasi sinna aiaauku, kuskaudu ta minuvastase rünnaku ette võttis. Aga see oli vist päris lõbus vaatepilt - mina ühel jalal karglemas ning peni saapa küljest raputamas.
Kassidega on seevastu palju lõbusam (kuigi miskid isendid nendegi hulgast on väga tüütud). Lauri sünnipäevakassiga tutvudes oli kohe selline hää tunne. Ilus ja elurõõmus pisike kiisu... Aga siiski, leidke oma kassile nimi! Kui isegi koertele pannakse nimesid, siis on üks lahe kass selle igati ära teeninud!

3 kommentaari:

Capelli ütles ...

Kass, kes kõnnib isepäi...
Räägitakse, et koerainimesed on natukene humaansemad või nii, truud ja asja...

Minu maakoertel (6) on kõikidel olnud nimeks Poiss ja kassidel (oi neid ei suuda kokku lugedagi) Kass või Kiisu, fantaasiat kui palju!

Igatahes mul hakkas hale... vaene inimene, nii vähe kommentaare ja koerad ka kiusavad.
Egas midagi - haugu vastu!

äkki peaksid koeratoidule üle minema? :D

busykiskja ütles ...

Kommenteerimine pole nüüd küll see asi, mille pärast ma oma blogi teen (sedagi kommentaari märkasin alles täna). Rohkem ikka enda jaoks.
Nendele kommentaaridele vastamine on reeglina üks aeganõudev asi ja mida vähem kommentaare, seda rahulikum elu. Nii, et ei mingit põhjust haletsemiseks. Tunnen end lausa hästi!
Aga aitäh muretsemast!

busykiskja ütles ...

Koeratoit polekski paha mõte, aga arvestades minu käimasolevat tervisliku toitumise programmi, siis oleks kasulikum ikkagi püsida mäletsejatele mõeldud toiduainete juures.