Eelmisel nädalal sai tundides arutatud eestlase olemuse ja tema peamiste iseloomuomaduste üle. Ühe peamisena tuli meelde eestlase pidev komme vinguda ja halada. Ega isegi patust puhas pole, aga viimasel ajal püüan järjest rohkemaid asju ja nähtusi sügava rahuga võtta.
Aga halatakse ja vingutakse tõesti kõige üle ja peale. Küll on liiga külm, küll liiga soe, küll palk liiga madal, naabrid vastikud jne. Nagu öeldud, kuulan ma selle sageli külma rahuga ära, ent on juhtumeid, kus hing natuke täis kargab.
Vaatasin pühapäeval miskit uudistesaadet, kus praktiliselt peauudiseks oli tehtud see, et "tänu" Tallinna sügisjooksule ei saanud inimesed linnas liikuda ega liigelda. Kaamera näitas mõnuga ja pikalt räuskavaid vanainimesi, kes sajatasid jooksjaid ja ei mõistnud miks nad ometi metsas ei jookse, vaid selle asemel tänavaid ummistavad.
Üks pool on see, et ilmselt jätsid mingid ametnikud oma töö tegemata ja infot polnud piisavalt, kuidas sellises eriolukorras käituda. Ehkki, nagu insiderid väidavad, see info oli täiesti olemas. Nii et enamik inimesi ei viitsinud jällegi süveneda.
Teine mündi pool on see, et inimesed ei taha mingeid üritusi ega sündmusi ning rõõmu valmistamise asemel käivad need neile lihtsalt närvidele. Tore on ju elada klapid peas ja näha ainult seda, et buss ei sõida ega autoga ei saa otse sõita. Ning halada ja vinguda ... Mida kõvema häälega, seda parem. Ja nüpeldada esimesi ettejääjaid (antud juhul valati ju viha välja mitte milleski süüdi olevate jooksjate peale.)
Samas oli üritus igati fun. Väga lahe oli vaadata tuhandeid jooksvaid inimesi. Tore oli, et õnneks oli piisavalt pealtvaatajaid, kellele asi samuti väga meeldis. Ise plaanin ka sarnastel üritustel lähiaastatel aktiivselt osalema hakata ning selline vaatepilt mõjub ainult julgustavalt.
Järelikult - inimesed ärge halisege! Ja igasugune kollane meedia võiks ka kõrvaliste skandaalide puhumise asemel keskenduda hoopis vahvatele üritustele. Sellega jätaksime halajad-vingujad ilma meediaväljundist, mis lõppeks nende hulka ka vähendama hakkaks. Vot!
teisipäev, 11. september 2007
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar