Filmielamusi seinast seina

Paar viimast päeva on pakkunud 3 suuremat elamust filmimaailmast, mida raske teiste eest varjata:
1) Kaljo Kiisa lahkumine - minu arvates üks parimaid filmimehi läbi aegade (Eesti tasemel muidugi)ning suurepärane näitleja. Meeldisid tema "Nipernaadi" ja "Hullumeelsus". Rollidest ei saa üle ega ümber Kristjan Liblest ja kingsepp Johannesest. Julgen avalikult tunnistada, et püüdsin Kaljo Kiisa pärast vaadata "Õnne 13" nii sageli, kui võimalik. Lihtsalt nii nauditav oli selle vana mehe mäng. Kui nii mõnigi on siin meenutanud oma mälestusi seoses Kaljo Kiisaga, siis minul tuleb meelde ainult üks paari aastakümne tagune juhuslik kohtumine Karla Katedraali meeste WC-s... Nojah, kohtumine seegi... Ja pealegi ei pea suurt meistrit mälestama nutuvõruga suu ümber, vaid pigem nukra naeratusega. Niivõrd positiivselt mõjus ta oma osatäitmistega.
2) "Sügisballi" vaatamine - neljapäeva õhtul sai kinos eestlaste uut sensatsiooni vaatamas käidud. Midagi sensatsioonilist seal ei olnud, sest film oli kohati tüüpiliselt eestlaslik. Veniv muusika, staatiline sündmustik jne. Samas oli seal filmis midagi sellist, mis teda paljudest teistest eristab. Mulle meeldis see kujutusvorm, kus tänapäeva oli toodud nõuakaegseid elemente (nõukaaegne restoran, üks tegelastest fännab igivana "Ogalindude seriaali jne.). Ühesõnaga raamat ja film ulatasid selleski osas teineteisele käe. Väga head näitlejatööd. Suurepärased killud. Ja pidev irvitamine selle praeguse ja nõukaaegse ühiskonna üle.
3) "Sopranod" said läbi. Vähe on seriaale, mida viitsiksin vaadata otsast peale kuni lõpuni välja. Sopranod oli üks erand oma 86 osaga. Kõiki osi ma kindlasti ei näinud, aga enamikku küll. Väga muljetavaldav... Sopranode võlu peitub pisiasjades, mis moodustavad terviku. Pole mõtet vaadata asja, et ah jälle mingisugune makaronisööjate maffialugu. Kogu lugu on vaimustavalt sisukam ja laiemahaardelisem. Seriaali väärtus avaneb kasvõi selle väga kummalises ja palju poleemikat tekitanud lõpus. See ju pole lõppude lõpp, kus deus ex machina tuleb ja lahendab olukorra. Kõik katkeb ootamatult ning suurem osa jääb vaatajale mõistatamiseks, et mis võinuks veel toimuda. Samas oli lõppu peidetud piisavalt vihjeid võimalike arengute kohta (tualetti siirduv restoranikülastaja jne.). Olin lõpust varem netist lugenud ning nüüd näinuna oskan ainult ühe sõna öelda - geniaalne!
Kindlasti soetan endale lisaks olemasolevale 1. hooajale ka teiste sesoonide DVD-d ja vaatan ikka ning jälle.