Ammuunustatud reisikiri

Jah. Olen lugejate ees võlglane. Ammu aega tagasi alustasin reisikirjaga, kus pajatasin ettevalmistustest Strasbourgi külastamiseks, aga reisist endast siiamaani mitte sõnagi. No pole olnud inspiratsiooni ja aega ja viitsimist (seda viimast muidugi absoluutselt kõige rohkem). Ja olen praegugi laisk aga kaval. Nimelt palusin kirjutada ühel õpilasel (Hanna-Marial) artikli, mis võiks kunagi ilmuda koolilehes ja mille saadame (näed mis veel tegemata!) Euroopa Parlamendi Eesti esindusele.
See kajastab küll ainult ametlikku osa sellest reisist, kuid ikkagi... Lugege ise! Artikkel ilmub mõneti kärbituna.

"Noored parlamendihuvilised Strasbourg’is

Kevadvaheaja eel, 14.-17. märtsini külastas Jõgeva Gümnaasiumi 22-liikmeline grupp Prantsusmaal Strasbourg’is Euroopa Parlamendi esindushoonet. Reisiseltskonna moodustasid 20 õpilast ja 2 õpetajat.
16. märtsi veetsimegi Euroopa Parlamendis, kus oli esindatud 21 Euroopa riiki. See noorteprogramm hõlmas turvakontrolli, infolehtede jagamist, tervitust ning istungit, mis mõlemad toimusid Euroopa Parlamendi plenaarsaalis. Seal tutvustati Euroopa Parlamenti ja Euroopa Liitu. Seejärel esitles iga kool end umbes minutilise kõnega, meie kooli spiiker oli Kristin Koppel. Istungi käigus toimus ka hääletus, kus küsiti liikmete (ehk siis noorte) arvamust ja teadmisi Euroopa Liidu kohta. Hämmastama pani see, et eitavalt suudeti vastata prooviküsimusele: “ Kas sa viibid hetkel Euroopa Parlamendis?“ Keeleprobleem selle põhjuseks ei saanud olla, sest kõrvaklappidest sai tõlget kuulata kolmes keeles: inglise, prantsuse ja saksa keeles. Samuti oli võimalus oma arvamust auditooriumi ees öelda või midagi küsida. Meie kool seda võimalust ei kasutanud, kuid üle saali soovisid sõna saada paljud aktiivsed ning parlamendihuvilised noored.
Pärast paaritunnist istungit suundusid sajad noored Euroopa Parlamendi restorani, kus lisaks lõunaeinele algas mängu „ Eurogame“ algus, millest suur osa Jõgeva Gümnaasiumi noori osa võttis. Võistkonnas oli 4 liiget, kusjuures kõik pidid olema eri rahvusest. Mäng koosnes küsimustikust, kus oli vaja vastata 21 valikvastustega küsimusele (arv 21 tähistas osalevaid riike). Mäng oli väga põnev ning kõik olid kui üks suur perekond, kus üksteist aidati. Mäng oli mõeldud eelkõige Euroopa noortele, kuid ka õpetajaid ei jäetud kogu lõbust ilma."

(Kommentaariks: osalesin mängus koos Soome, Saksamaa ja Hollandi õpetajaga. Võitsime! Sain saali ees uhke Euroopa Parlamendi medali ja puha!)

"Pärast meeleolukat mängu suundusid varem moodustatud 5 erinevat töögruppi komiteede istungite ruumidesse. Seal olid samuti esindatud kõik rahvused. Töögruppide teemad olid järgmised: „ Euroopa põhiseadus ja demokraatia“, „ Keskkond, transport ja energia“, „Euroopa koht maailmas“, „ Haridus, kultuur ja sport“, „ Euroopa tulevik“. Iga töögrupp valis protokollija, kes omavahelist arutelu läbi viis, ja spiikri, kes diskussioonide tulemusi hiljem suures saalis tutvustas. Arutelu toimus inglise keeles, mis oli enamusele meelepärane. Tutvustusi läksime taas kuulama parlamendi liikmete kohtadele. Nii mõnedki tundsid rõõmu, kuuldes, et istusid näiteks Siiri Oviiri või mõne teise tuntud poliitiku ametipingil. Ka 5 erineva töögrupi ettekande põhjal toimus hääletus (kas nõustuti arutelu tulemustega või mitte, võimalus oli ka erapooletuks jääda).
Euroopa parlamendi plenaarsaalis tehtigi päeva kokkuvõte ning samuti toimus juba mainitud mängu „ Eurogame“ parimate võistkondade finaal ja autasustamine. Lõpetamisel jagati kõikidele osavõtnud koolidele Euroopa Liidu lipp."

Artikkel on ametlik ja seetõttu on kõrvalisel isikul võimatu ette kujutada, et tegelikult oli kõik see väga fun, mis seal Strasbourgis toimus.