Omal ajal jõin kohvi nagu iga teinegi. Mäletan, et kui tudengina kooli kõrvalt raha teenima hakkasin, siis üks esimesi käike oli tehnikapoodi ja päris oma kroonide eest soetasin kohvimasina. Aga mingil ajal kadus see kohvivaimustus (või pigem harjumus) mu seest ära. Ilmselt koos suitsetamisest loobumisega.
Ja seejärel saabus kohvivaba periood. Mitte küll päris vaba, aga paari tassi aastas ei saa nimetada kohvi joomiseks, vaid pigem juhutarbimiseks. Ma isegi ei tea, miks ma kohvi ei armasta. Lõhn ei ole iseenesest halb, maitse samuti mitte, ent kuidagi vastu hakkas see jook mulle.
Nüüd aga olen tasapisi kohvijoojate ridadesse naasmas. Minust on saamas selline pühapäevajooja. Et vahetevahel ju võib. Siiski ei taha ma tavalist tõrvast suutäit, vaid midagi teistsugust. Seetõttu on minu lemmikuks saanud cafe latte. Mõnusalt kange, ent samas piisavalt mahe. Paras suutäis. Sel nädalal olen juba 2 lattet ära kummutanud ja nädal pole üldse veel läbi.
Aga ühe hää teejooma vastu ei saa isegi latte. Iga kell õndsam tegevus. Ent siiski ei välista tee eelistamine kohvi joomist. Nagu varem. Vot!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar