Kui eelnevatel aastatel olen Euroviisku vaadanud vähema või suurema põnevusega, siis sel aastal ei kiskunud ürituse suunas kohe mitte miski. Juba poolfinaali ajal õnnestus paari esimese loo järel magama jääda. Ja alles hommikul ootuspäraseid uudiseid lugeda. Finaali viitsisin vaadata kolmandiku ulatuses. Seejärel kuulasin veel veidike raadiost (Juur ja Kivirähk on küll üsna tüütud, ent antud olukorras ikka värskendavalt vaimukad) ja ei mingit lõpu ootamist. Tõesti, mäletan kuidas eelmine aasta sai suure õhinaga kaasa elatud Lordi edule.
Eks peamine sellise osavõtmatuse põhjus seisnes tulemustes. Ei ole selle slaavi nänni fännaja.. Nokuga naised, vene beibed, serbohorvaadi keel. Nagu ei huvita ka , kes parasjagu ees.
See võidulugu on jäänud minust täies pikkuses kuulamata, aga see mida kuulsin ja nägin, oli ikka päris kole. Ja pealegi suutis see "naisolevus" mind ära petta - imestasin esiti, et kuda sel mehel nõnna imelik hääl saab olla. See, et tegemist on naisterahvaga.... No ma ei tea. Keegi ütles tabavalt, et pärast eelmist aastat arvati, et Lordi kollid olid koledaimad Euroviisu võitjad. Sel aastal selles enam niiväga kindel olla ei saaks...
Jah, järgmine aasta ma seda rahvaste spartakiaadi küll ei oota. Kahju nendest, kes seda liiga tõsiselt võtavad.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar