Aasta haripunkt

Kiire aeg on... Kooliaasta lõpp läheneb täiel kiirusel. Veelgi lähemal on riigieksam. Kuna mulle meeldib pabistada, siis muutun iga päevaga järjest murelikumaks. Loodetavasti on see ärevus täiesti ilmaasjata, kuid see selleks. Igatahes on tööalaselt tegemist ohtralt ning lõpp paistab alles mägede taga (kui juunikuud niimoodi nimetada saab).
Mälumänguhooaja kõrghetked on samuti tulekul... Pärast kaks nädalat tagasi saavutatud individuaalset 10. kohta (vanade meeste mängu kohta isegi hea tulemus, kuigi samas üsna emotsioonitu saavutus) ja eelmisel nädalal saavutatud paarika 4. kohta (hea ja huvitav mäng, mis aga 100 % kindlasti ei sobinud) ootavad ees võistkondlikud meistrikad, kus ootused üsna kõrged (täiusliku rahulduse pakuks ikkagi ainult kuldmedal). Juuni algul on aga jälle MM, kus kindlasti tahaks olla ka oluliselt paremas löögihoos kui möödunud aastal.
Haripunkti on jõudnud ka sündmused Eestis. Viimaste aegade arengud on üsna muret- ja vihatekitavad. Võib küll tunduda parastamise ja tänitamisena, aga minu jaoks on need integratsioonijutud olnud alati üks suur nali. Ei saa hunti kodupeniks kasvatada nii lihtsalt - ikka, raibe, vaatab metsa poole. Kõik need kulutatud miljonid on ikka täielikult maha visatud raha. Vaadates neid f*ng loomastunud "kaasmaalasi" Tallinna tänavatel tekivad tõesti mõtted kiirrongiliinist marsruudil Tallinn-Narva-Peipsitagune jne. Pole ma mingi venelastevihkaja, aga mingi osa nendest tibladest tuleks küll ära saata. Ja vaadates märatsevaid vene koolinoori, tuleb meelde ainult üks kindel lause: "Sittagi pole muutunud".
A noh elame ja näeme. Jaanalindu mängida pole mõtet. Ja võit on meie poolel, sest tõde on meie poolel!

Krüptogramm

Kallid minu blogi lugejad! Kui muidu olen ma teie lugejahuvist vägagi huvitatud ja meelitatud, siis järgmine sõnum on mõeldud vaid teatavatele asjassepuutuvatele isikutele. Kõikidele teistele aga suur palve: ärge lugege järgnevat juttu! Palun teid tungivalt! Sõnumi lugemine võib põhjustada pöördumatuid kahjustusi teie vaimsele ja füüsilise tervisele. Võite jääda pimedaks, kurdiks, viljatuks jne. Aga need, kes teavad, millest jutt, nüüd tähelepanu!!!

I - 2,3,6,9,11,13,16,17,25,26,28
II - 6,13,14,15,20,21,26,30,31,32,33
III - 7,8,14,17,20,21,22,24,27,28

Kellel tekib seoses eelneva koodsõnumiga küsimusi, sellega olen nõus antud teemal pikemalt vestlema.

Ilusat kevade jätku!

French Connection

Robini sünnal sai leiutatud täiesti uus kombinatsioon: Pernod kasemahlaga. Prantslase ja eestlase liit ei maitsenud põrmugi halvasti. Aga see-eest ääretult huvitavalt ja omapäraselt.
Pikemalt rääkida ei tahaks, sest ammu see oli kui üks sotsiaaltöötaja kohalt lahti lasti, sest tema blogi suurt muust ei koosnenudki, kui erinevate joomingute jms kirjeldustest. Lugesin ise ka üle - kohati tõesti liiga räigevõitu. Muidugi oli ka kahjurõõmuks ruumi parasjagu - pool blogi oli joomisest Strasbourgis. Eks ma seepärast reisikirjaga nii pingsalt venitangi, et korralikult läbi mõelda, mida kirjutada ja mida mitte.

Ohvritalleke tiigrinahas

Eelmisel nädalal oma arvutisse uusi updeitisid laadides ilmus ekraanile kiri, mis tunnistas mu ilge vandenõu ohvriks. Et ikka pole õige asi mul siin arvutis. Kirjad ekraanil olid kaunis murettekitavad, puudu oli ainult see kiri, kus teatatakse, et kui ma kohe midagi ette ei võta, siis 14 päeva pärast on viimne kohtupäev. Sama ärevakstegev oli ka idee sellest, et blokk pannakse peale ilma igasuguse ettehoiatuseta. Kogu minu mitme aasta töö ja vaev kohe omadega õhtal.
Eks konsulteerisin siis sõpradega, kes asjast palju jagavad, kui hull asi tegelikult on... No selgus, et mitte nii hull, kui paistab. Pisipehmes töötavad ka väga hea inimpsühholoogia eksperdid. Eks sai siis vajalikud sammud astutud ning mõneks ajaks (loodetavasti isegi mõneks aastaks) jälle puhtam, kuivem ja muretum tunne.
Eilset Postimeest lugedes leidsin lõigu, mis kõik minu tsunfti inimesed natuke elevile ajas. Igale õpetajale oma sülearvuti! Vau! Ja mitte niisama kaardimoori möla, vaid ikka ministri isiklik väljaütlemine. Ja mitte niisama isiklik arvamus, vaid koalitsioonis kokkulepitud asi.
Tore ju oleks. Loodetavasti pole tegemist projektiga kategooriast "Eesti 100 aastaga Euroopa jõukamaks riigiks", vaid ikka tehtuks tegemisel oleva asjaga. Kohati tunnen sellisest pillist ikka ülisuurt puudust. Tahaks tunni ajal kohe midagi näidata, aga ei saa, sest ruumis pole arvutit või kui ta ongi, siis oleks temaga liiga ebamugav majandada. Enamik tunde on aga tõesti kohtades, kus mingit arvutit ei ole.